rannaretk

Rannaretk

Rannaretk on kogu Eesti rannikut ning saari hõlmav programm, mis jõuab igasse rannaalaga maakonda ning suurematele ja valikuliselt ka väiksematele saartele.


Merekultuuriaasta üks põhiprogramme on suunatud tänapäeva randlastele, Eesti rannakülades, suurematel ja väiksematel saartel elavatele merekultuuri pärandi kandjatele ning nende tavadest, oskustest ja kaasaegsest eluolust huvitatutele. Aprillist oktoobrini läbiviidavad teemapäevad toimuvad 24 laupäeval, kattes osadel puhkudel ühe päeva raames ka mitu küla ja sihtmärki. Iga sihtkoht on valitud lisaks geograafilise haarde katvusele ka lähtuvalt sellest, et seal oleks tugev ja tegutsev kogukond. Programm valmib ja viiakse läbi koostöös kohaliku kodanikualgatusliku seltsi, kohaliku muuseumi vm partneri kaudu. Ettekannete ja temaatiliste arutelude läbiviimisesse on kaasatud erinevate valdkondade eksperdid: näiteks Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskus, Muinsuskaitseamet, RMK, ELF, seltsid ja ühingud, EAS, Maaeluministeerium.

Rannaretke jõudmine inimese kodukülla on põhjus, miks kohalik kogukond soovib kokku tulla, mõelda ja arutada selle üle, mis on nende eluolus rannarahva elule omast ja olulist ning kuidas seda tulevikku kanda. Oma tegemistele lisab kõrvalpilgu ekspertide ning kõneisikute seltskond, kes rikastavad kohalikke uute mõttelendudega. Lisaks ettekannetele on kavasse planeeritud osaluspõhised ettevõtmised, mis toovad fookusesse kohalikud oskused: paadi ehitusest kala suitsutamiseni. Rannaretkel osalemine on võimalus kohtuda kohalike inimeste ning nende jaoks oluliste tegevustega, saada vahetut kontakti elava merekultuuri pärandiga ning tõsta fookusesse nende roll ja tähtsus meie kultuuriloos. Igal külal ja piirkonnal on oma rikkalik traditsioon, oskused ja merega seotud eluviis, mille tähtsustamine ja fookusesse seadmine on merekultuuriaasta üheks eesmärgiks.
Rannaretke programmi algatajad: Eesti Meremuuseum, Rannarahva Muuseum, EVM Maa-arhitektuuri keskus.
Iga Rannaretke päevakava täpsustub sündmuse lähenedes.

Rannaretke sihtkohad:

Pärnu, Häädemeeste – 16. aprill
Viimsi – 23. aprill
Haapsalu – 30. aprill
Kunda, Purtse  – 14. mai
Paldiski ja Pakri – 21. mai
Kihnu – 28. mai
Vormsi – 4. juuni
Vainupea, Eisma, Rutja ja Karepa – 11. juuni
Suurupi, Rannamõisa ja Naage – 18. juuni
Lindi – 2. juuli
Muhu – 9. juuli
Noarootsi ja Riguldi – 16. juuli
Ruhnu – 23. juuli
Võsu ja Käsmu – 30. juuli
Juminda poolsaar – 6. august
Viinistu, Mohni ja Pärispea poolsaar – 13. august
Saaremaa – 27. august
Tallinn, Kakumäe  – 4. september (pühapäeval!)
Prangli – 10. september
Tallinn, Lennusadam– 17. september
Narva, Narva-Jõesuu – 24. september
Jõesuu, Neeme  – 1. oktoober
Hiiumaa – 8. oktoober
Matsalu lahe ümbrus, Kiideva ja Puise – 16. oktoober (pühapäeval!)

 

***************

16. oktoober: Merekultuuriaasta rannaretk Matsalu rannakülades

Merekultuuriaasta viimane rannaretk toimub Matsalu lahe põhjakalda külades pühapäeval, 16. oktoobril! Rannaretkel on kaks alguskohta: kell 10.00 Lihula bussipeatuses ning kell 11.00 saab liituda seltskonnaga Haapsalu Veekeskuse eest. Kokkuleppel võimalik retkega liituda ka vahepealsetest peatustest.

Kava:

11.00 linnuvaatlus Haeskas. Võimalik osta kohvikust pirukat ja sooja jooki
12.00 Kiideval looduskasutus lihtsamas käsitöös
13.00 – 16.30 lõuna Puise Nina talu kõrtsitoas (kalasupp, kook, kohv) ning seminar merelindudest ja rannarahvast, merekultuurist, merelauludest.

Ettekandeid rahastab SA KIK projektist „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused 2016-2017“ Lõuna ja buss Merekultuuriasta 2016

Matsalu põhjakalda rannaretke koordineerib Keskkonnaameti Lääne regioon. Rannaretkel osalemine on kõigile huvilistele tasuta, vajalik eelregistreerimine: Krista Kallavus krista.kallavus@keskkonnaamet.ee, tel 5226 139

 

*********

 

Untitled-1

 

8. oktoober: Merekultuuriaasta Rannaretk Hiiumaal

8. oktoobri rannaretk toimub Hiiumaal ja koosneb mitmest eraldi sündmusest, kuid päev on kavandatud nii, et soovija saab osa võtta neist kõigist. Retkepäev algab Haldi küla uudistamisega. Pärastlõunal tutvume Kärdlas uue sadamahoone ja merepäästjate tööga ning matkame mööda mereäärt Hiiumaa Muuseumi Pikka Majja, kus ootavad päeva lõpetuseks kehakinnitus, kalandusnäitus ja vestlusring. Kell 10.00–17.00 on Kassaris asuvas muuseumis tasuta külastuseks avatud ka merenäitus “Meri kui saatus”.

Rannaretkel osalemine ja lõunasöök on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine e-posti aadressil helgipollo@gmail.com.

Ajakava (Ajakava täpsustub rannaretke lähenedes!)
10.00 koguneme Haldi küla sadamas ja teeme ringkäigu külas.
13.00 koguneme Kärdla sadamas ja tutvume uue sadamahoone ning merepäästjate tööga.
14.00 Informatiivsete vahepeatustega matk mööda mereäärt Hiiumaa Muuseumi Pika Maja juurde.
15.00 Kehakinnitus, rändkalapüügi näituse tutvustus, tegevused lastele ja pärimusteemaline vestlusring “Meie pere meremees või kalamees”
10.00-17.00 Kassari muuseumis on avatud tasuta merenäitus “Meri kui saatus”.

Lisainfo ja registreerimine Helgi Põllo, helgipollo@gmail.com

***************

1oktooberneemewebile288x178mm

1. oktoober: Merekultuuriaasta rannaretk Neeme külas

Oktoobrikuu esimesel päeval lähme Harjumaale Neeme külla, kus toimub muusikaline uhhaa ja merelaulude karaoke Neeme Rahvamajas. Meeleolukas programm saab alguse kell 15.00. Vahepalasid jutustab Keri majakavaht Aivar Normak.

Rannaretk on huvilistele tasuta ning seda korraldab Neeme rahvamaja.

Lisainfo ja registreerimine: Sirje Põllu, tel 51919721; 56563333, sirje.pollu@joelahtmekultuur.eesirje.pollu@gmail.com

 

********

narva-j_web

24. september: Merekultuuriaasta rannaretk Narva-Jõesuus

 

Rannaretk toimub Narva-Jõesuu silmufestivali raames. Silmufestivalil on kavas laat, kontserdid, mängud jms.

12.00 – silmufestivali avamine linna kail, kuulutatakse välja rannaretk ja sellele registreerimine

13.00 – algab rannaretk, kogunetakse lava kõrvale

13.05 Kirderand OÜ – tutvustatakse kalatööstuse ettevõtet ja ettevõtte territooriumil tegutsev kalur tutvustab kalurite tegemisi

13.40 – piirivalve kordonist piirivalveametnik tutvustab piirivalvurite tööd: mida ja kuidas valvatakse, kuidas piiririkkujaid karistatakse jms

14.00 – majakaga tutvumine

Teekonnal majakast kuni Kaluritaluni tutvustatakse Narva-Jõesuu ajalugu ja ettevõtteid.

15.00 – 16.00 FIE Sergei Gordejevi ja MTÜ Kaluritalu tutvustus, silmusupi söömine Kaluritalus.

17.00 – silmufestivali lõpetamine

 

Korraldajad:

Narva-Jõesuu Eestlaste Selts Kalju koostöös linna kultuuritöö spetsialisti Elvira Aljošinaga.

Retke juhib Tiiu Toom

Retkele eelnev registreerimine: elvira.aljoshina@narva-joesuu.ee; tiiu.toom@mail.ee

 

************

Untitled-1

17. september: Merekultuuriaasta rannaretk beetapromenaadil

17. septembri rannaretk toimub Tallinnas ja kulgeb mööda mereäärset beetapromenaadi. Retk algab Linnahalli juurest, läbib Kalasadama, Patarei ning Lennusadama ja lõpeb Noblessneri ellingute juures. Retke jooksul räägivad erinevad kinnistute esindajad ning retkejuht Robert Treufeldt.

Rannaretkel osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine e-posti aadressil linnaretked@linnalabor.ee.

Ajakava (esinejate osas võib tulla veel täpsustusi)

12:00 kogunemine Linnahalli treppide all (statoili poolses otsas)
Robert Treufeldt tutvustab linnahalli ja selle piirkonna ajalugu ning Peatänava meeskonna esindaja räägib mereääre seosest Tallinna peatänavaga ning kuidas peatänava arendus mere äärde on juba 1980. aasta olümpiamängude purjeregati ajast pärit idee.
Suundume Kalasadamasse, kus Linnalabori esindajad räägivad siinseid alasid ees ootavatest muudatustest ning kuidas beetapromenaadi idee selle kõigega seotud on.
Järgmine peatus on Patarei kinnistul, kus Robert Treufeldt räägib Patarei ajaloost ning RKASi esindaja tutuvustab tulevikuplaane ja visioone.
Muuseumilaevade kuraator Tiit Einberg räägib Lennusadamas väliekspositsiooni loomisest, kuidas Lennusadam esimesena siinse mereääre avalikkuse kasutada tõi ning millised väljakutsed on meremuuseumil mere ääres tegutsedes.
15. 00 Beetapromenaad lõpeb Noblessneris ning seal lõpeb ka retk! Arutleme, kuidas Noblessneri uusarendus säilitab ja avab promenaadi potensiaali.

Vahepeal peame ka pikniku!

Beetapromenaadi rannaretke koordineerib Linnalabor.
Lisainfo ja registreerimine Jaak Sova, 5119136, linnaretked@linnalabor.ee

 

***************

FB_plakat

10. september: Merekultuuriaasta rannaretk Prangli saarel

10. septembril avastame Prangli saart. Prangli paistab mandrilt vaadates nagu peo peal, kuid tegelikult on see paik Eestis üsna vähe tuntud. Külateed palistavad aiad munakividest, mida kord lihvisid merelained, väikesed kalurimajad ülipikkade aidahoonetega, läänetuuli trotsiv kabel iidse surnuaiaga rannakadapiku ääres – see on teistsugune Eestimaa.

Sõidame saarele legendaarse postipaadiga „Helge“. Saarel liigume veoautodega ja jala. Ringsõidule viivad põline saareelanik Taavi koos saare ajalugu põhjalikult uurinud Maivi ja Külviga. Külastame saare vaatamisväärsusi: auriku Eestirand mälestusmärk, Punane kivi, gaasikaev, Mardi talu, kabel ja surnuaed, külad, rannad jne.

Oma koduukse avab kunstnik Urmas Orgusaar. Külla ootavad Prangli saarte muuseum ning Jaagu-Uuetoa talu, kus on avatud suveniiripood ja Prangli puukoda. Kaasa saab osta traditsioonilist käsitööd. Rahvamajas näeb Tallinna fotoklubi näitust „Prangli läbi aegade“.

Ajakava:
09:30 väljumine Viimsist Leppneeme sadamast (ülesõit u 65 minutit). Kohal olla hiljemalt 09:15!
Ringsõit saarel
13:00 ühine lõuna rahvamajas
Ringsõit saarel jätkub
17:30 alustame tagasisõitu mandrile

Rannaretkel osalemine ja lõunasöök on tasuta. Mandrilt tulijatel tuleb tasuda transpordi eest saarele ja tagasi (12 eurot inimene; soodustusi ei ole; registreerujatele saadetakse arved, mille tasumine garanteerib koha laeval). Registreerumine aadressil majaloolane@gmail.com.

NB! Rannaretke toimumise kinnitame lõplikult 7. septembri õhtul, sest juhul kui 10. septembriks lubab tormi, siis laev ei välju. Sel juhul makstakse laevapiletid tagasi.

Prangli rannaretke korraldab MTÜ Majalugu.

 

***************

kakumae_4

4. september: Merekultuuriaasta rannaretk Kakumäel

Pühapäeval, 4. septembril jõuab Merekultuuriaasta Rannaretk Tallinnasse Kakumäele ja Eesti Vabaõhumuuseumisse.

 

Ajakava:
– 14.00 Kakumäe Jahisadam (Lesta 16/18)
– 14.45 Jalutuskäik mööda Kakumäe rannajoont algusega sadamast
– 15.45 Õismäe sooasundusega tutvumine (algus Taela 4 juures platsil)
– 16.45 Rocca al Mare suvemõisad Eesti Vabaõhumuuseumis (algus Kolu kõrtsi ees)
– 18.00 Simman Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis

Retk algab kell 14.00 Kakumäe Jahisadamas (Lesta 16/18 juures, vaata kaardil), et saada aimu rajatava sadama tulevikust. Jahisadama juhid tutvustavad visioone ja plaane.

Kell 14.45 alustame umbes 3 km pikkust jalutuskäiku mööda Kakumäe kallasrada, räägime kalda geoloogilisest kujunemisest ja naudime kaunist merevaadet.

Edasi suundume 1930ndatel rajataud Õismäe sooasundusse. Koguneme kell 15.45 Taela tänava alguses (Taela 4 juures platsil, vaata kaardil) omal ajal riigivanem Konstantin Pätsi poolt parimale rahva elu kujutanud kirjanikule August Mälgule kingitud maja juures. Jalutuskäiku juhib Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum).

Retke viimane sihtpunkt on vabaõhumuuseum, kus jalutades tutvustab kuraator Aile Heidmets muuseumi territooriumile jäänud Rocca al Mare suvemõisu.

Õhtu lõpetab simman Kolu kõrtsis algusega 18.00. Jalakeerutuseks teevad muusikat Härmooniku pillimeistrid.

Üritusel osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine: http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/p/registreerumine-2.html

Registreerumine tagab tasuta sissepääsu Eesti Vabaõhumuuseumisse.

 

Kakumäele sõidab buss nr 21 (Balti jaamast Vabaduse väljaku kaudu), Kakumäe Jahisadamasse minekuks tuleb väljuda Lesta peatuses; vabaõhumuuseumisse ja Taela tänava retkele minekuks tuleb väljuda Rocca al Mare peatuses. Tagasi linna poole sõidab buss nr 41. Graafikut näeb aadressil www.peatus.ee.

Lisainfo:
Elo Lutsepp, elo@evm.ee, 5344 4769

 

**************

Saaremaa_web
27. august: Merekultuuriaasta rannaretk Saaremaal, Sõrve sääre kaelal
Merekultuuriaastaga seoses on ette valmistatud rannaretke päev Sõrve rannamaastikel Salme piirkonnas. Huvilised saavad tutvuda merega seotud rannamaastikega, kus inimene on tegutsenud aastasadu ja suhelnud merega mitmel viisil. Inimesed jätavad erinevad jäljed piirkonna maastikku, koduloosse ja kohalikku kultuuri.
Merekultuurilise rannaretke põhipäev on laupäeval 27. augustil. Sellel õhtul süüdatakse kõikjal ümber Läänemere randades kell 20.30 pärimuslikud märgulõkked. Õhtuhämaruses nähtav märgutulede kett piki rannajoont on midagi müstilist.
Saaremaal Sõrvemaa alguses toimuva rannaretke jalutus- ja sõiduringid ning vaatluskohad on valitud koostöös Saaremaa Merekultuuri Seltsi, Saaremaa Muuseumi ja Sõrve turismi-infopunkt Salmel inimestega. Rannaretk toimub Salme vallas paiknevate Järve-Tehumardi-Salme-Üüdibe-Mõldri-Lõmala-Toomalõuka-Lahetaguse rannamaastikel. Selles piirkonnas on väga mitmekesine rannaloodus, üllatavad vaated merele ja rikkalik merekultuuriline pärand. Seda soovimegi huvilistele avada ning tutvustada. Kindlasti on soolamaitselises meretuules veedetud päev osalejatele tervistav ja süvenejatele-huvilistele uusi kogemusi ja teadmisi andev.
Retkel läbitavat trassi võib liigendada kolmeks eraldiseisvaks lõiguks, mis moodustavad aga ühise omavahel seotud merekultuurilise terviku. Keskseks kohaks on maailmas juba kuulsaks saanud eelviikingiaja laevamatuse leiukoht Salmel ja rannapark. Retkel osalejad võivad läbida rannaringi kogupikkuses (15 km) või ainult mõne lõigu eraldi, vastavalt huvile ja võimalusele. Rannaretke olulistes punktides on kättesaadavad retkekaardid. Kaartide abil saavad retkelised piirkonnas iseseisvalt „navigeerida“. Giidiga retked algavad Kuressaare-Sõrve maanteel Järve puhkekoha parklast (15 km Kuressaarest) kell 11.00 ja kell 14.00. Rannaretke suure ringi saab läbida jalgrattaga, sõiduautoga ja bussiga.
Rannaretke lõik 1: Järve-Tehumardi luitemaastik, rannajoon ja merevaated Suure Katla lahele; teemaks on „Meri annab, meri võtab“;
Rannaretke lõik 2: Salme muinaslaevad, jõgi ja kallasrada, ühe jõe kaks suuet, üks Liivi lahes Salmel ja teine Läänemeres Ariste lahe rannas; Teemaks on muinasaja meresõit, ajaloolised merelahingud, Portus Novus ja Saaremaa vägilase Suure Töllu merega seotud muistendid;
Rannaretke lõik 3: Rannajoon ja merevaated mereäärsel maanteel läbi põliste rannakülade Üüdibe-Möldri-Lömala-Toomalõuka-Lahetaguse; Teemaks on meresõiduga ja rannaeluga seonduv inimtegevus ning maailmakuulsa meresõitja G.F. Bellingshauseni kohalik lugu;
Retkepäeva lõpukohaks on Lõmala külastuskeskus ja sadam, kus on võimalik tellida paadisõitu merele, saab nautida merelist jalutusrada, mängida lastega paat-mänguväljakul, külastada kohaliku kalanduse ajaloo näitust, saada kohvi-tee turgutust. Päeva lõpuks kell 20.30 toimub ühine muinastule süütamine ja märgutulede vaatlemine piki Sõrve ja Edela-Saaremaa rannajoont. Oodatud on vabakutselised pillimehed ja lauljad, et ühisest õhtust rohkem rõõmu tunda. Kes plaanivad selle päeva pikemalt väljas veeta, võtku kaasa oma piknikukorv. Salmel ja lähiümbruses on toitlustuskohad tavalisel viisil avatud. Salme jõesadamas on võimalik tellida paadiga väljasõite rannamerele. Korraldajad soovivad pakkuda huvilistele rannamaastikul liikumise elamuse kõrvale teadasaamise kogemust.
Giidiga retkel osalemiseks on soovitav eelregitreeruda: Arda-Maiga Raiss, tel 56940303, e-post: ardamaiga.raiss@mail.ee
Giidiga retkegrupid kujunevad eelregistreerumise ja huviliste vaba kogunemise alusel.
Lisainfo: Leo Filippov, tel 566 39 222, leo@neti.ee Saaremaa Merekultuuri Selts
**********************
 13augustViinistuMohniParispea_FB
13. august: Merekultuuriaasta rannaretk Pärispea poolsaarel
13. augustil suundume rannaretkega Pärispea poolsaarele. Päeva esimeses pooles sõidame bussiga ümber poolsaare, tutvudes tee peale jäävate huviväärsustega. Pärastlõunal on huvilistel võimalik minna ekskursioonile Mohni saarele. Retke lõpetab ringkäik Viinistu külas.

Rannaretkel osalemine ja lõunasöök on tasuta, kuid vajalik eelregistreerimine telefonil 5650 1216 või e-posti aadressil eppkylmsaar@gmail.com.

NB! Mohni saare külastus ekskursiooniga on tasuline ning eelregistreerimisega. Hind on 15 € inimese kohta ja grupi suurus on maksimaalselt 22 inimest.

Ajakava:

10.00 rannaretke avamine Viinistu Rahvamajas.

10.10–13-30 bussiekskursioon ümber  Pärispea poolsaare:

külastame Viinistu linnuvaatlusrada, Turbuneeme küla ja endist sadamat, Jaani-Tooma kivi Kasispeal, sõidame läbi Loksa linna, tutvume Suurpea ja Pärispea küladega, külastame Mandri-Eesti põhjapoolsemat tippu Purekkari neemel.

13.30–14.30 lõuna Viinistul.

14.00–18.00 kui ilm võimaldab, siis toimub eelnevalt registreerunutele Mohni saare külastus ekskursiooniga (osaleda saab maksimum 22 inimest – 15.00 EUR inimene).

14.30–18.00 Viinistu küla tuvustus: külaekskursioon, külamuuseumi külastus, kunstigalerii külastus.

18.00 Rannaretke lõpetamine Viinistu Kultuuri- ja Konverentsikeskuse õuel.

Soovi  korral saab jääda omal kulul vaatama Viinistu Kultuuri- ja Konverentsikeskuses toimuvat õhtust teatrietendust.

Lisainfo ja registreerimine: Epp Külmsaar 56501216, eppkylmsaar@gmail.com

 

******

6augustJumindaWEBile288X178mm

6. august: Merekultuuriaasta rannaretk Juminda poolsaarel

Kas tead, kus asub Eesti vanim uuritud sadamakoht? Miks ja kuidas kasutati muinasajal mereäärseid märgutulesid? Kuidas elati ja liiguti muinasajal Juminda poolsaarel? Seda ja veel palju huvitavat saad teada, kui tuled 6. augusti Merekultuuriaasta rannaretkele: JUMINDA – MERELE SUUNATUD MAA

Rannaretkel osalemine on tasuta ning retke viib läbi arheoloog dr Gurly Vedru.

Vajalik eelnev registreerimine: artur@talvik.ee

Alustame rannaretkega kl 15 Muuksi linnamäe parklas. Retkel peatume veel Kolga-Aabla Tondimäel, Suurel Liival ja Juminda Koljuvarel. Retke lõpus pakutakse ürgset kalasuppi. Liikumine toimub osavõtjate  isiklike transpordivahenditega.

Samal päeval veel Juminda poolsaarel:

kl 10–15 Hara allveelaevasadamas lõbusõidud purjekatel ja päästelaeval Varvara (tasulised)

kl 12–14 Leesi rahvamajas filateelianäitus ja loeng “P/J Lennuk ümber maakera”. Margikogu omanik Ago Papp räägib kogu tekkimise loost ja Eesti mereteemalistest markidest laiemalt

kl 20 Juminda kordoni tagusel rannal DJ Markko Merelaulude disko

 

*********

Võsu ja Käsmu_FB

30. juuli: Merekultuuriaasta rannaretk Käsmus

30. juuli rannaretk viib kõik huvilised Käsmu lahele. Sellel päeval toimuvad viikingilaevaga “Aimar” tasuta väljasõidud Käsmult Kuradisaarele. Kaheksa aeruga viikingilaev “Aimar” on 9 meetrit pikk ja 2 meetrit lai. Laeva masti kõrgus on 6 meetrit ja raapuri 15 ruutmeetrit. Laev mahutab kokku 11 inimest, kellest 8 töötavad aerudel.

Viikingilaeva väljumised toimuvad muuseumi juurest sadamast kell 10.00, 12.00, 14.00, 16.00 ja kell 18.00. Vajalik eelnev registreerimine kohapeal või telefonil 53 811 608

Väljasõit toimub, kui retkeks on koos vähemalt 6 aerutajat.

 

*********

Ruhnu saar

23. juuli: Merekultuuriaasta rannaretk Ruhnu saarel

23. juuli rannaretkel avastame Ruhnu saart. Päeva esimeses pooles külastame Eesti kõige lõunapoolsemat tuletorni ning matkame sealt Ruhnu Kultuuriaita. Päeva teises pooles uudistame kultuuriaidas näitust ning osaleme erinevates töötubades.

Rannaretkel osalemine ja lõunasöök on tasuta. Ruhnu rannaretke korraldavad Rannarootsi muuseumi Ruhnu Muuseum ja Ruhnu Kultuuriait.

Ajakava:

10.00 – Kogunemine ja Ruhnu tuletorni külastamine
11.15 – jalutuskäik mööda Limo randa Ruhnu kultuuriaita
12.00 – kalasupi söömine kultuuriaidas ja kohaliku kalavaliku maitsmine
13.00 – mereteemalise näituse avamine kultuuriaidas
13.30 – töötoad käsitööateljees: võrgu punumine, köie keerutamine, kangasteljed, võrkude sebimine
16.00 – transport kultuuriaidast Ruhnu külasse
19.00 – ekskursioon Ruhnu külas – muuseum, Korsi talu, kirikud

Lisainfo ja registreerumine: ruhnuandre@hotmail.com

 

**********

Noarootsi_FB

16. juuli: Merekultuuriaasta rannaretk Noarootsis

16. juulil jõuab rannaretk Noarootsi. Päeva esimeses pooles tutvume Noarootsi kirikuga ning avastame valla lääneosa, käies ära ka mandri kõige läänepoolsemas tipus. Pärast kehakinnitust Saare mõisas sõidame põhjapoole – Roostale ja Dirhamisse. Retkele tõmbame joone alla Põõsaspeal.

Rannaretkel osalemine ja lõunasöök on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine hiljemalt 10. juuliks telefonil 5698 8440 või e-posti aadressil anukari.saare@gmail.com.

Ajakava
10.00–10.15 koguneme Hosbys Noarootsi kiriku pastoraadi juures. Tervituskohv ja -kook.
10.15–11.00 ekskursioon Noarootsi Katariina kirikus ja pastoraadis.
11.00–12.00 sõidame mandri kõige läänepoolsemasse tippu Ramsi neemele, kus räägime Noarootsi tegemistest ja elust ning lehvitame vormsilastele üle mere.
12.00–12.30 Österby sadam, kust näeme Haapsalu linna mere poolt.
12.30–12.45 külastame Pürksi keskust ja käsitöökoda
12.45–13.45 lõuna Saare mõisas. Külastame Lückholmi muuseumi ja tutvume majaomanike, perekond von Rosenite ajalooga.
13.45–14.30 sõidame Roostale ja külastame Roosta kabelit.
14.30–15.30 Dirhami sadam ja sõit Põõsaspea neemele.
16.00 lõpetame ürituse Põõsaspeal.

Lisainfo: Anu Kari, tel +372 5698 8440, anukari.saare@gmail.com

 

*******************

Muhu

9. juuli: Merekultuuriaasta rannaretk Muhu saarel

9. juuli rannaretkel matkame jalgsi Muhu saarel Väikese väina ääres. Retk viib mitme vahepeatusega Väikese väina tammilt Koguva külla. Vahepeatustes räägime kohapealsetest huviväärsustest, hiljem tulnud saavad liituda ning väsinud lahkuda.

Retke eeltaktina võivad soovijad tulla Virtsust üle Suure väina ajaloolise purjelaevaga Muhu Uisk, mis on sel ajal Virtsu merepäevadel. Uisk alustab Virtsust sõitu kl 10, mahutab 12 inimest ning vajalik on eelregistreerimine! Sõit maksab 12 eurot inimese kohta. Virtsust väljub ka praam kl 10.15.
Rannaretkel osalemine on tasuta, kuid uisuga tulla soovijatele on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil muhukadri@gmail.com.

Ajakava:
10.00 – Virtsust väljub uisk Kuivastusse, juhul, kui pardale tuleb 12 soovijat (pilet 12 eurot inimese kohta). Alternatiiv: praam Virtsust kl 10.15.
10.00 – samal ajal algab matk Orissaarest. Soovijad saavad oma autod sinna jätta ja pärast Koguvast paadiga tagasi autole järele sõita.
10.45 – liinibuss Kuivastust Orissaarde. Saaremaa ja mandri poolt tulijad kohtuvad keset väina tammiavade-teemalise installatsiooni juures.
11.15–11.45 – arutelu tammiavade teemal.
12.15 – ajaloo- ja laulupeatus Väina tammi Muhu-poolses otsas Leinava ema mälestusmärgi juures.
[12.10 peatub Nautses järgmine mandri poolt tulev ekspress, selle pealt tulijad saavad ka teel retkega ühineda.]
12.30 – jätkame matka Nautse suunas mööda Presidendi alleed. NB! Kuna see on suur maantee ja autod sõidavad kiiresti, siis seda lõiku läbime grupis ja viivitamata.
13.10–13.40 – kohvipaus Nautses.
13.40 – jätkame matka Rootsivere küla suunas.
14.40–15.00 – ajaloopeatus koos rohkete näidetega Rootsiveres.
15.00 – jätkame matka Vahtna suunas.
15.30–16.00 – ujumis- ja ajaloopeatus Vahtna vanas uisusadamas.
16.00 – jätkame matka Koguva suunas Koguva metsa ja Vanasilla nuka kaudu.
17.00 – supisöömine Koguva kalasadamas, peale seda paat tagasi Orissaarde (kuni 10 inimest; hind 30 eurot paaditäie kohta) või organiseeritud transport tagasi Liivale.
18.42 väljub Orissaarest Tallinna ekspress, millega saab tagasi mandrile. Koguvas on ka hulk kodumajutusi nende jaoks, kellel kiiret pole.

Lisainfo: Kadri Tüür, tel 5340 4369, e-mail muhukadri@gmail.com.
Rannaretke Muhu saarel koordineerib Muhu Pärandikool.

 

***************

Lindi

2. juuli: Merekultuuriaasta rannaretk Lindi külas

Merekultuuriaasta juulikuu esimene rannaretk toimub koos rannakülafestivaliga Meie Küla Pidu!
Kell 13.00 saabub pidulikkuse ja pasunakoori saatel merekultuuriaasta rannaretk koos hiidlastega Lindi sadamasse.

Peale seda alustab merekultuuriaasta Mõttekoda Koolitoas (Lindi kooli saalis). Mõttekoda modereerib Urmas Vaino
Mõttekoja teemad ja ajakava:
14.00 Rannakalur eile
Heiki Pärdi (Eesti Vabaõhumuuseum) ning Helgi Põllo ja Kaur Kiivramees (mõlemad Hiiumaa muuseumist) räägivad rändkalapüügist Liivi lahes.

15.00 Rannakalur täna ja (kas ka?) homme
Käsitleme tänase rannakalapüügiga seonduvaid probleeme ja mõtteid:
1. Euroopa Liidu seadused, nende põhjendatus ja vastavus meie oludele. 
Loomulikult tuleb siin juttu ka viimase aja teemast: võrgusilma mõõt. Kas ja kuidas peaks EL toetama Eesti rannakalureid (analoogiliselt põllumeestega?)
2. Keskkonnakaitse – kas kaluri tugi või takistus?
Räägime kohapüügikeelust, plaanidest ahvena kudeala laiendada, kuuldustest püütava räime lubatava koguse vähendamise kohta.
3. Koostöö – kui hästi/halvasti sujub koostöö eri ametkondade vahel, ametkondade ja kalurite vahel asjaosaliste eneste arvates. Mis on hästi ja mida peaks/saaks teha teisiti?

Mõttekoja eesmärk on arutleda, tegu pole ettekannetega – osalejad on avatud ja kasutavad oma teadmisi-kogemusi-ametkondlikku pädevust kalandusteemadel kaasa rääkimiseks.

Osalevad: keskkonnaspetsialist Els Ulman-Kuuskman, Keskkonnaministeeriumist Kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla, Maaeluministeeriumist kalavarude osakonna juhataja Ain Soome, Keskkonnainspektsioon täpsustab osaleja, Liivi lahe kalanduskogust Esta Tamm, kihnlane Annely Akermann, Lindi kalurite esindaja Aare Jürgenson ja nö vabakuulajana Tarmo Kõuts. Kaasa kõnelema on oodatud kõik soovijad.

Lisaks saab vaadata mere- ja meremeestefilme Võrgukuurikinos ning lastele on avatud Meremeisterdamise töötuba.

Meie Küla Peole on ka sissepääsu pilet 5 eurot. Perpilet 12 eurot ning allameetrimehed saavad peole priilt.

 

***************

WEBileSuurupi288X178mm

18. juuni: Merekultuuriaasta rannaretk Rannamõisas, Suurupil ja Naagel

Laupäeval, 18. juunil toimuva rannaretke sihtkohtadeks on looduskaunid Rannamõisa, Suurupi ja Naage Harjumaal. Retk viib rannakülade ja merendusajaloo kõrval ka sõjaajaloo radadele – kunagise Peeter Suure merekindluse kaitserajatiste ja nõukogude sõjaväerajatiste põnevate objektide juurde.

Rannaretkel osalemine ja lõunasöök on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee hiljemalt 10. juunil.

Bussiretk algab kell 10 Keila kiriku ees parklas ja lõpeb sealsamas orienteeruvalt kell 17.

Teekonnal külastame kaitserajatisi Vääna-Postil, Suurupis, Naagel ja Humalas. Sõidame Rannamõisa panga all ja käime Tilgu sadamas, Suurupi alumise ja ülemise tuletorni juures, Naage allikal ja Naage koobaste juures. Lõunasöök on Tooma Talumuuseumis Naagel.

Retkel on giidideks Leho Lõhmus Eesti Sõjamuuseumist ning kohalikud elanikud Toomas Välja, Heikki Sibul ja Suurupi Seltsi liikmed.

NB! Rannaretkel osalemine ja lõunasöök on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Palume oma osalussoovist teatada telefonil 678 1668 või e-posti aadressil muuseum@hmk.ee hiljemalt 10. juuniks. Rannaretk on ainult eesti keeles.

Elektrirongide sõiduplaan Keilasse ja tagasi www.elron.ee. Jalutuskäik raudteejaamast kiriku juurde kestab ca 15‑20 minutit. Auto saab tasuta parkida kirikuesisele platsile.

Lisainfo ja registreerimine: Riine Kallas, tel 678 2049 ja 5252880, riine.kallas@hmk.ee

Rannamõisa, Suurupi ja Naage rannaretke koordineerib Harjumaa Muuseum.

 

**************

11JUUNIVainupeaWEB

11. juuni: Merekultuuriaasta rannaretk: Vainupea, Eisma, Rutja ja Karepa

Ainulaadne rannaretk, mille jooksul saab tutvuda korraga nelja küla merekultuuriga. 11. juuni retke sihtkohad on Lääne-Virumaa rannakülad Vainupea, Eisma, Rutja ja Karepa.
Rannaretk avab uksed kohalike ettevõtmistesse ja kodudesse. Igaüks võib isikliku päevakava vastavalt välja hõigatud ajakavale ise kokku panna – astuda sisse just nii mitmesse kohta kui ise soovib.

Rannaretkel osalemine on tasuta. Punktide vahel liikumine toimub oma jõududega – auto, jalgratta või kondiauruga. Kutsume üles koopereeruma!
Kel aga transpordivõimalus puudub, siis liigub ka 18-kohaline rannaretke buss marsruudil Rakvere-Vainupea-Eisma-Rutja-Karepa-Vainupea-Rakvere. Buss läbib kõik punktid ja on registreerujatele tasuta. Buss väljub Rakvere bussijaamast kell 10:30 ja jõuab sinna tagasi umbes 17:00.

Kaasa võib võtta oma võileiva. Süüa pakuvad ka Rutja Rannapere kohvik ja Karepa ravimtaimeaia kohvik. 

Lisainfo ja kohtade broneerimine: kadikarine@gmail.com või tööpäeviti 9:00-18:00 tel 56252517.

Ajakava:
11.00–11.45 Vainupea kabel. Juhatame päeva sisse, Vainupea Selts tutvustab küla ja oma tegemisi.
11.00–13.00 Eisma sadam. Külla ootab sadamakapten Kaarel Einpalu. http://eismasadam.ee/
12.00–14.00 Avatud kunstnik Richard Uutmaa (1905-1977) ateljee. Külla ootab tütar Tiina Uutmaa.
12.00–15.00 Rutja. Mere ääres avatud Rannapere kohvik. Otsi aurava kohvitassiga silti tee ääres! Kohvikust on võimalik osta värsket suitsukala, pirukaid, karastusjooke, kohvi ja jäätist. Siin võid välja võtta ka oma võileiva või piknikukorvi! https://www.facebook.com/Rannapere-jäätisetelk-449181258597167/?fref=ts
12.00–14.00 Arma ratsatalu tallide juures saab tutvuda hobuste ja ratsutamisvõimalustega. Ratsakeskusesse ja Tenno talusse keerab tee Vainupealt tulles enne Selja jõge, mitte külast seest! www.armaratsatalu.ee
12.00–14.00 Avatud tekstiilikunstnik Elna Kaasiku ateljee ja Tenno talu kaunis aed. http://tarbija24.postimees.ee/2841103/tenno-talu-kolm-polvkonda-perenaisi
13.00–16.00 Karepa. Richard Sagritsa muuseum Kalame talus. Külalisi võtab vastu Teet Veispak, et kõnelda talust, Richard Sagritsast, Karepast ja siinsetest suvitajatest.
13.00–16.00 Karepa ravimtaimeaed. Müügil salvid, teed, maitse- ja kalaürdisoolad. Avatud kohvik, kus müügil nõiasupp, kalasupp, karulauguleib, karask, mõnusad ürdivõid. Lisaks aiale on avatud näitus, mis tutvustab, mida rannataimedest teha saab. www.ravimtaimeaed.ee
15.00–16.00 Avatud Villa Valli – kunstnik Valli Lember-Bogatkina ateljee. Siit asub rannaretke buss tagasiteele.
17.00 Algab Karepa rahvamajas Haljala kihelkonna 775. aastapäeva tähistatamine. Esinevad Haljala rahvamaja näitering, rahvatantsurühm Segapidi ja õhtul tantsuks ansambel Ambel. Pilet 5€. Laudade broneerimine 3221821, 53811500.

Kaart peatuspaikadega leitav siit: https://goo.gl/DhdH1s

Lisainfo ja kohtade broneerimine: kadikarine@gmail.com või tööpäeviti 9:00-18:00 tel 56252517.

Vainupealt Karepani rannaretke koordineerib MTÜ Majalugu. Lisainfo: Kadi Karine kadikarine@gmail.com, tööpäeviti 9:00-18:00 telefonil 56252517.

 

*******************

Vormsi_FB

4. juuni: Merekultuuriaasta rannaretk Vormsi saarel

4. juunil toimuv Rannaretk avastab Vormsi saart jalgratastel ning on mõeldud eelkõige nooremale koolieale. Hommikul sõidetakse parvlaevaga Rohukülast Svibysse, kust vändatakse Hullosse. Päeva esimese pooles tutvutakse kohalike vaatamisväärsuste ja käsitöö- ning ehituskunstiga. Päeva teises pooles viib rattaretk Rumpo säärele, kust matkatakse tagasi Svibysse. Õhtul toob parvlaev kõik osalised jälle Rohukülla.

Osalemissoovist teatage e-posti aadressil talumuuseum@vormsi.ee. Täiendavat informatsiooni saab telefonil 5089237.

Ajakava:
10.15–11.00 Reis parvlaevaga „Ormsö” Rohuküla – Sviby
11.00–12.30 Rattasõit Hullosse paadiehituse ja sepatöödega tutvuma
12.30–13.30 Vormsi kalmistu ja kirikuaia külastamine
13.30–14.30 Kalasupi keetmise ja sõlmede õppimine Hockabakal
14.30–16.00 Rattaretk Rumpo säärele
16.00–17.00 Matkamine Rumpo – Sviby metsarajal
17.05–18.00 Reis parvlaevaga tagasi Rohukülla

Oodatud on eelkõige noorema kooliea grupid koos saatjaga.
Osalemise soovist teatage e-posti aadressil talumuuseum@vormsi.ee. Lisainfo telefonil 5089237.

 

********************

FB_Kihnu

28.05: Merekultuuriaasta rannaretk Kihnu saarel

Laupäeval, 28. mail toimuv merekultuuriaasta Kihnu rannaretk on pühendatud vanadele Kihnu laevaehitustraditsioonidele. Vanal ajal rõõmustati laeva valmimise üle terve kogukonnaga  ning peeti maha üks vägev laeva pulm, kus pillimäng ja tantsulust kestis varajaste hommikutundideni. Et seda ammust traditsiooni meelde tuletada, korraldatakse rannaretkega koos üks suur laeva pulm. Esimest korda tuuakse laiale rahvale vaatamiseks välja paarimeetriline Kihnu kivilaev “Altärä” vähendatud mudel, mille ehitus sai teoks tänu 157 hooandjale. “Altärä” pulma tähistatakse üheskoos kihnlaste ja külalistega, keda tantsitab ansambel “Tuulelõõtsutajad”.

Päevakava:

13.30 – Kurrase Jürri kalakohvik avab uksed

14.00 – Kihnu “Nordi tee” avamine, austusavaldus kõigile meresõitjatele.
Jõujaamas kihnlaste merepärandile pühendatud väljapanek fotodest, juttudest, esemetest jne.
Avatud jõujaama kino, kus näidatakse arhiivikaadreid kihnlastest ja merest.
Lastele erinevad õpitoad

20.00 – Laeva pulmad.
Esimest korda tuuakse laiemale rahvale vaatamiseks välja paarimeetrise Kihnu kivilaeva “Altärä” vähendatud mudel. Sada aastat tagasi oli Kihnu saarel pea 70 iseehitatud purjelaeva, mida kasutati põhiliselt ehitamiseks mõeldud kivide veoks Pärnusse, Liibavisse, Riiga, Tallinnasse ja mujale. Need laevad olid kõik ehitatud kohalike meistrite poolt, kelle laevaehitusoskused anti edasi põlvest-põlve. Kokku vedasid kihnlased aastatel 1850-1950 oma laevadega ära rekordkoguse, ligi 2,5 miljonit tonni kive. MTÜ Kihnu Mere Selts on võtnud südameasjaks hoida ja luua saare merekultuuri!
Pulmapeo meeleolu hoiab üleval ansambel “Tuulelõõtsutajad”

Lisainformatsioon: reet@kihnumereselts.ee või telefon 56301870

Kihnu rannaretke koordineerib MTÜ Kihnu Mere Selts

 

*******************

WEBilePakri288X178mm

21. mai: Merekultuuriaasta rannaretk Paldiskis ja Pakri poolsaarel

Laupäeval, 21. mail toimuva merekultuuriaasta rannaretke sihtkohaks on sadamalinn Paldiski ja Pakri poolsaar oma mitmekülgse merendus-, tööstus-, militaar- ja kunstiajalooga ning loodusega. Retk algab kell 10 Keila kiriku platsilt ja lõpeb sealsamas orienteeruvalt kell 17. Bussile on vajalik eelnev registreerumine.

Rannaretkel teeme kõigepealt tutvust kahe sadamaga: AS-le Tallinna Sadam kuuluva Paldiski Lõunasadamaga ja Paldiski Sadamate AS-le kuuluva Paldiski Põhjasadamaga. Seejärel on aeg kunsti nautida ning suundume skulptor Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumisse. Vahepeal on supilõuna, mille järel algab Paldiski linnaekskursioon. Päeva lõpetame sõiduga Pakri pankrannikule ja poolsaare tippu. Vahepeatuse virgutusvõimlemiseks ja looduse ilu imetlemiseks teeme pangalt alla mere äärde viiva trepi juures.

NB! Rannaretkel osalemine on kõigile huvilistele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee hiljemalt 16. maiks. Rannaretk on ainult eesti keeles.

Elektrirongid Keilasse ja tagasi www.elron.ee.

Jalutuskäik raudteejaamast kiriku juurde kestab ca 15-20 minutit. Auto saab tasuta parkida kiriku esisele platsile.

Lisainfo: Riine Kallas, tel 678 2049, riine.kallas@hmk.ee

Paldiski ja Pakri poolsaare rannaretke koordineerib Harjumaa Muuseum.

 

*******************

KundaWEBile288X178mm

14. mai: Merekultuuriaasta rannaretk Kundas ja Purtses

Laupäeval, 14. mail toimuv merekultuuriaasta rannaretk Kundas ja Purtses heidab pilgu Kunda tööstuslinna ajaloole ning annab võimaluse külastada Eesti ühte kaasaegseimat jahtsadamat. Purtse Jahtsadam on sellel päeval kõigile huvilistele avatud!

Kunda on Lääne-Virumaa kirdeosas paiknev sadama- ja tööstuslinn. Roheline väikelinn on muutunud viimaste kümnenditega üha kaunimaks, säilitades seejuures omanäolist tööstuspärandit. Alustame Rannaretke Kunda linna klubist, mis esialgselt oli ehitatud tsemenditehase direktori elamuks, kuid tänasel päeval täidab kogu piirkonna kultuurikeskuse ülesandeid. Klubi kõrval lookleb Lääne-Virumaa pikim ja veerikkaim jõgi, mis moodustab Kundas sügava liivakivist seintega kanjoni. 1893. aastal ehitati Kunda jõe ürgsesse kanjonisse maailma kolmas ning Põhja- ja Baltimaade esimene hüdroelektrijaam, mis oli mõeldud II tsemendivabriku (1898) seadmete käivitamiseks. Tutvume taastatud hüdroelektrijaamaga ja suundume edasi lähedal asuvasse Tsemendimuuseumisse. Lisaks püsiekspositsioonile on retkel osalejatel võimalus tutvuda näitusega “Kunda sadam läbi aegade”.

Edasi suundume Kukerpallimäele, kus asub vaateplatvorm, millelt avaneb kaunis vaade Kunda lahele ja sadamale. Retke jätkame sadama suunas, kus sadamahoone tornis saame ülevaate Kunda sadama minevikust, olevikust ja tulevikust. Põikame korraks ka supelranda ja suundume tagasi Kunda klubisse, kus ootavad meid turgutavd suupisted. Päeva lõpetame rääkides Sõbralaadast ja tutvume näitusega “Sõbrakaubanduse jälgedes”.

Kogu päeva teejuhiks Kundas on ajaloolane Uno Trumm.

Kunda rannaretk on kõigile huvilistele tasuta, osalemiseks palume eelregistreerida kuni 11. maini klubi@kunda.ee või telefonil 32 21 556

Rannaretke ajakava:

11.00 Kogunemine ja hommikukohv Kunda linna klubis.
11.30 Kunda jõgi ja hüdroelektrijaam
11.45 Kunda Tsemendimuuseum, näitus “Kunda sadam läbi aegade”
12.15 Vaateplatvorm
13.00 Kunda Sadam
14.00 Jalutuskäik tagasi Kunda klubisse
15.00 Kohvipaus suupistetega
15.30 Näitus “Sõbrakaubanduse jälgedes”

16.30 Lõpetame Rannaretke ja ootame kõiki Kuna Tsemendimuuseumisse Muuseumööle, kus kell 18.00-22.00 toimub eriprogramm “Öös on laineid”. Kell 18.00 meisterdatakse lastega. Kell 19.00 teevad Rannarahva muuseumi teadurid Külvi Kuusk ja Maivi Kärginen esitluse “Piirideta meri”. Kell 20.30 alustab muuseumis Valdese kirjanduskohvik “Meri, meri, meri…”. Avatud kohvik ning sissepääs kõigile tasuta.

Kunda ja Purtse rannaretke päeval on kõigil huvilistel võimalus tutvuda ka Eesti ühe moodsaima ja kaasaegsema jahtsadamaga – Purtse Jahtsadamaga. Kell 13.00–15.00 ootavad jahtsadama omanikud Heigo ja Hannes Prits kõiki huvilisi, et rääkida Purtse sadama arendustest ning tulevikuplaanidest. Kohal on ka Purtse vabatahtliku merepääste juhatuse liige Hannes Pärtna. Sadama ja selle sünniloo kohta saab lugeda lähemalt siit: http://www.tulivee.ee/tulivee/purtse-jahtsadam/

Kunda ja Purtse rannaretke koordineerivad Kunda Tsemendimuuseum ja Purtse Jahtsadam.

 

*****************

FB_Haapsalu

 30. aprill: Merekultuuriaasta rannaretk Haapsalus  

30. aprillil toimuv merekultuuriaasta Haapsalu rannaretk keskendub Haapsalu linna ajaloole ja legendidele. Haapsalu sai linnaõigused 1279. aastal ning täna elab linnas umbes 10 500 elanikku. Linn on tuntud eeskätt vaikse suvituslinna ja mudaravikuurordina, aga ka sealsete muinsusväärtuste ja legendide poolest. Merekultuuriaasta aprillikuu viimase rannaretke märksõnadeks on Haapsalu sall, Valge Daam, Iloni Imedemaa, Piiskopilinnus, Raudteejaam, rannarootslaste pealinn ning ravimuda.

 

Rannaretke ajakava:

9.00–10.00 – Kogunemine Rannarootsi Muuseumi juures.
Huvilistel on võimalik tutvuda vanade traditsioonide kohaselt kala suitsutamisega ja osaleda jääräime suitsutamise protsessis. Saabujaid ootab kohv, tee ja suupisted.

10.0­0 ­– Tema Majesteet Kuningas Carl XVI Gustafi õnnitlemine 70. juubeli puhul.

10.30 – Tutvumine rannarootslaste paadiehitustraditsioonide ja paatidega
Ruhnu jaala “Vikan”, Vormsi ruup “Gättor”, Naissaare kaluripaat “Lilian”, Noarootsi ruup, Ruhnu lodja “Svartvitan”.

11.00 – Rannarootsi Muuseumi näituste külastamine.

11.30 – Fotograaf Arvo Tarmula näituse “Näoga mere poole” avamine.

12.00 – Muuseumi suitsuräimepäeval osalemine, suitsukala maitsmine.
Lõõtsal loob meeleolu Anti Nöör

13.00 – Rannaretk mööda promenaadi.
Retke märksõnadeks: Tšaikovski pink, Carl Abraham Hunniuse monument, Kuursaal, päikesekell, Allika paviljon, Aafrika rand, linnuvaatlustorn.
Täiendav info: https://www.puhkaeestis.ee/et/jalutuskaik-haapsalu-promenaadil

14.00 – Iloni Imedemaa galerii külastamine.
Kunstnik Ilon Wikland otsustas 2004. aastal kinkida oma raamatuillustratsioonide originaalid Eesti riigile. Sobiv paik tööde eksponeerimiseks leiti Haapsalus. 2006. aastal avati Ilon Wiklandi galerii ja 2009. aastal Iloni Imedemaa teemakeskus.
Täiendav info: http://www.salm.ee/muuseumid/iloni-imedemaa/

14.20 – Haapsalu  piiskopilinnuse külastamine. Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks 13. saj. rajatud Haapsalu Piiskopilinnus ja toomkirik on üks paremini säilinud linnuseid Eestis.
Olulised märksõnad: Valge Daam, 38 m kõrgune kellatorn, linnusemuuseum, Toomkirik, Valge Daami Päevad. Huvilistel võimalus ronida kellatorni ja imetleda Haapsalu linna panoraami.
Täiendav info: http://www.haapsalulinnus.ee/

15.00 – Jalgsi tagasi muuseumi juurde.
Olulised märksõnad: Väike viik, monument Bernhard Laipmanile, SPA Laine, skulptuur „Kepimurdja“, monument Ernst Ennole.

16.00 – Haapsalu raudteejaama ja muuseumi külastamine.
Haapsalu raudteejaam on endine raudteejaam. Jaamahoonet ehitati 1905–1907, hoone projekteeris Karl Verheim ja insener oli V. Vestfalen. Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudtee, mis 2004. aasta kevadel üles võeti. Rongiliiklus lõpetati 1995. aastal.
Olulise märksõnad: Kaetud perroon -216 m, Imperaatoripaviljon, Lendav Läänlane.
Täiendav info: http://www.salm.ee/muuseumid/raudtee-ja-sidemuuseum/

16.30 – Rannaretk Haapsalus lõpetamine

NB! Rannarootsi Muuseumi, Iloni Imedemaa, Haapsalu piiskopilinnuse, Raudtee- ja Sidemuuseumi külastamine rannaretkel osalejatele soodushinnaga kokku 4€-i. Iga muuseum 1€.  Päeva jooksul külastatavatest muuseumidest saab igaüks osta omale rannaretke meenutava toreda meene.
Kuna rannaretke Haapsalus kava raames teeme üheskoos läbi arvestatava jalgsi matka          (ca 5km), siis selga sobiv riietus ja kaasa hea tuju!

Lisainfo ja eelregistreerimine kuni 28. aprillini  ylo@aiboland.ee  või 55623993, Ülo Kalm

Haapsalu Rannaretke koordineerib Rannarootsi Muuseum.

 

******************

23aprillViimsiWEBile288X178mm

23. aprill: Merekultuuriaasta rannaretk Viimsis 

Laupäeval, 23 aprillil toimuv merekultuuriaasta Viimsi piirkonna rannaretk keskendub Kirovi kolhoosile. 30 aastat tagasi teadsid Kirovi kolhoosi kõik. Tööpunalipu ordeniga näidiskalurikolhoosi saavutusi toodi vaatama kõrgeid külalisi nii Nõukogude Liidust kui kapitalistlikest riikidest. Neid, kes Kirovi kolhoosis  töötasid, mõõdeti hindav-kadestava pilguga. Nüüdseks on ajadistants juba küllalt pikk, et küsida: Mis on kadunud suurusest alles jäänud?

Rannaretke ajakava:
11.00 kogunemine bussi nr 1A lõpp-peatuses „Viimsi keskus“, kust alustame sõitu retrobussidega.

11.00 – 15.00 Retroretk. Tutvumine hiiglasliku Kirovi peahoone ja tervisekeskusega, pilguheit sealsamas lähedal seisvatele Kirovi arhitektuuripärlitele. Sõidame ringi retrobussidega, et külastada teisi Viimsi peal asuvaid või hävinud objekte nagu talveaed, aiand, karusnahafarm. Ette on nähtud kohtumine üllatuskülalisega Kirovi kolhoosist.

Ringreis lõppeb lõunasöögiga Rannarahva muuseumis.

Orienteeruvalt kell 15 suunduvad retrobussid tagasi reisi alguspunkti – „Viimsi keskuse“ bussipeatusesse.

Ei maksa unustada, et Kirovi  kolhoos tegutses Nõukogude Liidu rangelt valvatud piiritsoonis – seepärast soovitame tungivalt kaasa võtta fotoga varustatud isikut tõendav dokument.

NB! Retkel osalemine on tasuta, kuid vajalik eelnev registreerumine, sest eksklusiivsele ajarännakule pääseb vaid 25 osalejat. Kiirustage, seltsimehed, kiirustage!
Lisainfo ja registreerimine: Kadi Karine, tel 56252517, kadi@rannarahvamuuseum.ee

Viimsi Rannaretke koordineerib Rannarahva muuseum.

 

******************

PärnuFB

16. aprill: Merekultuuriaasta rannaretk Pärnust Häädemeestele

Merekultuuriaasta esimene Rannaretk toimub 16. aprillil Pärnus ja Häädemeestel. Päeva esimeses pooles tutvutakse Pärnu asula tekkega ning sealse supelranna ja kuurordimiljööga. Pärastlõunal viib Rannaretk kõik osalejad Häädemeestele, kus räägitakse Pärnumaa piirkonna rannaelust ja ajaloost ning külastatakse kunagist laevaehitusplatsi ja kohalikku muuseumi. Päeva lõpetab filmielamus Häädemeeste ufodest.

Rannaretkel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine kuni 14. aprillini marju@pernau.ee või telefonil 44 30 581 (palume registreerida ka oma transpordiga tulijatel).

Rannaretke ajakava:

10.00 Kogunemine Pärnu kuurordi „ruumilist algpunkti“ tähistava hoone, Pärnu mudaravila ehk Hedon Spaa- ja hotelli ees. Retk kulgeb Hedoni ja Kuursaali juurest mööda Supeluse tänavat läbi  Rannapargi, Lehe, Papli, Tammsaare, Supeluse ja Nikolai tänava kaudu Pärnu Muuseumisse. Jalutuskäigul räägime Pärnu supelranna ja kuurordimiljöö kujunemisest ning peatume kuurordi jaoks ikoonilise tähendusega hoonetel, rajatistel ja kuurordi eriilmelistest arenguperioodidest pärit inimestel.

12.00 Tutvume merekultuuriga seotud esemetega Pärnu Muuseumi püsiekspositsioonis ning räägime esimeste asukate jõudmisest mereäärsesse Pärnusse.

12.30 Lõuna Muuseumikohvikus (uhhaa ja kilu-muna pirukas).

13.15 Alustame bussireisi Häädemeestele. Teekonnal räägib piirkonna randande elust- ja ajaloost Häädemeeste muuseumi juhataja Tiiu Pukk.

14.00 Külastame Häädemeeste kirikut ning tutvume Häädemeeste muuseumi ja sealse fotonäitusega “Meri ja purjelaevade aeg”.

15.00 Heidame pilgu kunagisele laevaehitusplatsile, kus tutvume sealse mälestussambaga ning jalutame mereranda, kus armastavad surfata nii eestlased kui lätlased.

16.00 Lähme seltsimajja, kus vaatame filmi „Häädemeeste fenomen”, mis kõneleb merel tegutsevatest ufodest. Seal samas toimub kohvipaus ja pakutakse pirukaid kohalikult pagarilt.

17.30 Buss tagasi Pärnusse
NB! Retkel osalemine on tasuta, kuid vajalik eelnev registreerumine, sest kohtade arv  bussis on piiratud (48 in). Palume oma osalussoovist teatada aadressil marju@pernau.ee või telefonil 44 30 581 hiljemalt 14. aprilliks 2016.

Pärnu ja Häädemeeste Rannaretke koordineerivad Pärnu Muuseum ja Häädemeeste Muuseum