Jagame esmaseid soovitusi merekultuuriaasta programmist osavõtjatele

Merekultuuriaasta pakub mitmekesist aastaringset programmi

Juba 15 aastat on Eesti Kultuuriministeerium korraldanud teema-aastaid, mille eesmärk on tuua tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond. 2016. aasta on Merekultuuriaasta ja see on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele ning mere ääres ja merega koos elamise kunstile.

 

Oma ajaloo ja looduse poolest oleme oma väiksusest hoolimata rikas rahvas ja merel on selles suur roll. Meil on 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega, 2222 meresaart ja laidu, neist 318 suuremad kui üks hektar. Meri on lähedal meile kõigile, isegi kaugeimal sisemaal elavad setokad jõuavad motoriseeritud liiklusvahendi abil veidi enam kui kolme tunniga mere äärde!

Meie rannajoon on ka looduslikult väga mitmekesine: meil on nii pankrannikuid, liivaseid kui kiviseid randu ning muidugi palju nautimisväärset, mis on meie endi poolt rajatud – nii ajaloolisi vaatamisväärsusi kui ka rohkelt väikesadamaid, jahtklubisid, puhkealasid ja spaasid.

Meie kaasajal seostataksegi merd eelkõige suve, puhkuse, päikese ja vaba aja veetmise võimalustega. Rannapuhkus ise on aga tegelikult ainult paarisaja aasta vanune traditsioon. Alanud aasta eesmärk on näidata, et meie kui rannarahva jaoks on meri ka meie ajalugu, töö, toit, kultuur, haridus, traditsioonid, uskumused jpm.

Rannikul elavate rahvaste jaoks on meri ajast aega olnud ellujäämise ja elukvaliteedi tagaja. Muistsed eestlased ei jäänud oma meresõiduoskustelt sugugi alla vägevatele viikingitele. Meie esivanemad oskasid hülgeid küttida ja iga viimse kui osa hülgest elutegevuseks ära kasutada. Samuti oskasid nad merega suhelda ja tema järgi ilma ennustada. Mõni meie kaasaegsetest ei oska aga isegi kala süüa, rääkimata selle puhastamisest või püüdmisest.

Tuleb tunnistada, et paljud meretraditsioonid ja oskused on tänaseks kadunud. Kuid hoolimata poolesajandilisest kultuurilisest ja majanduslikust katkestusest, mille Nõukogude aeg meie merendusse ja merekultuuri jättis, ei ole merega seotud kultuuripärand täielikult hävinud.

 

Merekultuuriaasta lained

Merekultuuri rikkuse ja paljususe annavad 2016. aastal edasi merekultuuriaasta neli temaatilist lainet. See tähendab seda et igal aastaajal on tähelepanu keskmes üks kitsam merega seotud teema.

Jaanuar – märts
I laine: Meri on eluviis ja inspiratsioon

Esimene laine toob esile pärandi- ja kultuuriteemad. Jaanuarist aprillini toimuvate sündmuste eesmärk on teadvustada, hoida ja tutvustada olemasolevat ja luua uut merekultuuri.

Aprill – juuni
II laine: Meri on amet ja väljakutse

Kevade poole on fookus mereohutusel ja –haridusel. Merekultuuriaasta teise laine eesmärk on tõsta mereteadlikkust ja kujundada arusaamu mereohutusest.

Juuli – september
III laine: Meri on puhkus ja elamus

Suvi on aeg mere nautimiseks ning ka Merekultuuriaasta ürituste kalender on loomulikult just siis kõige tihedamalt täis erinevaid merega seotud üritusi ja festivale.

Oktoober – detsember
IV laine: Meri on meie ressurss ja võimalus

Sügis on aeg tõsisemateks aruteludeks Eesti kui mereriigi tuleviku üle. Merekultuuriaasta arutelude eesmärk on meie ajaloolise, loodusliku ja kultuurilise pärandi suurem teadvustamine, ideede kogumine ja edasiarendamine, et tulevikus oleks Eesti veel toredam koht elamiseks, töötamiseks ja külastamiseks.

 

Rikkalik aastaringne PROGRAMM

Ühendades erinevaid kultuurivaldkondi, koondab käesolev teema-aasta enda alla kõik merekultuuri edasikandvad ettevõtmised ja sündmused, mille seas on kontserte, konverentse, arutelusid, festivale, võistlusi, töötubasid jne. Enamus merekultuuriaasta üritustest ja tegevustest on sobilikud kogu perele alates väikestest lastest lõpetades vanavanematega. Programmis on midagi nii intiimsemate kultuurielamuste otsijale kui lõbusate massiürituste nautijatele.

Pidevalt täieneva programmi ja ürituste kalendriga saab tutvuda siin samas veebilehel ning kui mõned erandid välja arvata, on merekultuuriaasta üritused kõigile tasuta. Kindlasti saab aasta jooksul värskemat infot ka ajalehtedest, raadiost ning televiisorist.

 

Merekultuuriaasta soovitused osavõtjatele

Rannaretk – sissepõige kohalikku kultuuri

Rannarahvast on alati hinnatud nende lahkuse, vastutulelikkuse, huumorimeele, töökuse ja muretu ellusuhtumise pärast. Aprillist oktoobrini on meie rannakülade inimesed iseäranis tublid, külalislahked ja lõbusad. Sellel perioodil toimub Rannaretke nimeline ürituste sari erinevates rannakülades, mille raames kõnelevad valdkonna spetsialistid ja kõneisikud vastava küla ajaloost, eripärast, traditsioonidest. Lisaks sellele tutvustavad kohalikud inimesed oma tegemisi ja kultuuriharrastusi, mõnes kohas suitsutatakse kala ja pakutakse koduköögihõrgutisi, mõnes külas müüakse kohalikku käsitööd, kolmandas mängitakse pilli või tantsitakse pärimustantsu. Võimalusel tehakse külas ka ringkäik või viiakse küllatulnud hoopis merele.

 

Eesti populaarseima merelaulu valimine

Suve hakul hakatakse otsima Eesti kõige populaarsemat merelaulu. See, kas selleks saab Kihnu Virve “Merepidu”, Eurovisiooni “Merelapsed” või “Merelaine”, Marko Matvere “Tuulevaikne öö”, Tätte “Udupasun” või Padari viimane hitt “Tormid ja tõusuveed”, oleneb ka sinust. Popima merelaulu valijaks on loomulikult rahvas. Otsingud algavad maikuus ning lõppevad juunis kõigi aegade vägevaima merelaulude kontserdiga!

 

Merekultuuriaasta Arvamusfestivalil

Arvamusfestival on iga-aastane inspireerivate ideede, huvitavate mõtete ja uute algatuste kohtumispaik, kus sel aastal on ka Merekultuuriaasta oma arvamuslavaga esindatud. Seal arutletakse ühiselt mitmete merendusega seotud probleemkohtade ja väljakutsete üle.

 

Muinastulede öö

Eestlaste kõige olulisema suvise püha jaanipäeva kõrval on üha olulisemaks muutunud suve lõpetav Muinastulede öö. Vanasti süüdati randades lõkked selleks, et näidata merelolijatele teed kodusadamasse. Nüüd kogunetakse nii Eestis, Soomes kui Lätis Läänemere-äärsete rahvaste ühtsuse teadvustamiseks. Sel aastal süttivad lõkked 28. augustil.

 

Merefestivalid – suurte ja lõbusate rahvapidude armastajatele

Erinevates mereäärsetes kohtades toimuvatel merepäevadel ja festivalidel pakutakse merega seotud tegevusi ja võistlusi, kontserte ja värskes õhus valmistatud toitu. Hoia silm peal merekultuuriaasta sündmuste kalendril!

 

Näitused

Viikingite teemalised näitused Eesti Meremuuseumis

Viikingid on andnud nime tervele ajastule, ent mida me õigupoolest neist teame? Laialt on levinud legend viikingitest kui brutaalsetest vallutajatest, kuid vähesed teavad tegelikult viikingite ühiskonnast ja kultuurist lähemalt.

Selle aasta suvel asub Eesti Meremuuseum tutvustama Viikingite kultuuri. Lennusadamas avatakse 12. augustil 2016 Rootsi Ajaloomuuseumi poolt koostatud rahvusvaheline näitus “Viikingid: elu legendide taga”. Paksus Margareetas aga tuuakse Eesti Meremuuseumi ja Tallinna Ülikooli koostöös näitusega “Viikingiaegsed aarded Eestist” avalikkuse ette seni suurim valik Eestist leitud viikingiaegseid leide. Suurnäitus Lennusadamas jääb avatuks jaanuarini 2017, näitus suurtükitornis Paks Margareeta augustini 2017.

Põnevaid merekultuuriteemalisi püsinäitusi ja ajutisi näitusi pakuvad aastaringselt ka järgmised muuseumid. Näitusi külastades tuleb arvestada, et lunastada tuleb ka muuseumipilet!

Käsmu Meremuuseum

Rannarahva Muuseum,  Viimsi vabaõhumuuseum ja Naissaare muuseum

Sõru Muuseum

Suursadama ait ja muuseumtuba

Häädemeeste muuseum

Rannarootsi Muuseum

Kihnu Muuseum