Vaata ahvena jääpüügivideot, loe, millega ja kus teda püüda, ning valmista Hanno Kase või Nami-nami retsepti järgi oma vääriskalaroog.

Veebruari kala on kõrgelt hinnatud ahven, rahvakeeli triibu

Oleme koos kirglike kalameestega, kes  ühtki aastaaega ilma kalal käimata olla ei saa, välja valinud 12 kuu kala. Iga kuu alguses käib kalamees Hanno Kask ETV Terevisiooni saates nendest otse-eetris rääkimas ning maitsvaid roogasid valmistamas. Samuti teeme koostööd retseptiportaal Nami-namiga, kes lisaks iga kala põhjalikule tutvustusele rohkelt retseptisoovitusi nii jagab kui ka juurde ootab.

Veebruari kala on ahven, rahvakeeli triibu

Ahvenal on seitse kuni üheksa vertikaalset triipu, mistõttu ahvenat ka tihti “triibuks” kutsutakse. Ehtsa röövkalana sööb ahven praktiliselt kõike mis liigub. Aga ta on ka kiire, kaval ja tark!

Et ahven söödaga kätte saada, tuleb ületada barjäär huvitatuse ja apaatsuse vahel. Röövkala võib olla pilgeni end täis söönud, kuid kui kohtab atraktiivselt serveeritud saaki, ei ütle ta magustoidust ära.

Atraktiivne ja mitmekülgne jääpüük

Ahvenat leidub pea kõigis Eesti veekogudes, kus elamistingimused kaladele vähegi sobilikud. Kirgliku hobipüüdja Hanno Kase sõnul on “ahven talihooajal vaieldamatult kalameeste üks lemmikuid. Elamuste ja suurte saakide nimel ei peljata sõita isegi teise Eestimaa otsa.”

Talvine ahvenapüük esimese jää tulekuga, kui julgemad ja kergemad mehed teda jõgede sügavamatest kohtadest siku ja kirbuõngega otsimas käivad. Kui jää muutub paksemaks, avarduvad ka püügivõimalused ning ahvenajahtijate Mekaks kujunevad Peipsi ja Lämmijärv ning Pärnu laht. Nimetatud paigad on nii populaarsed, et nädalavahetustel külastavad neid usinalt ka meie lõunanaabrid lätlased.

“Ühtegi teist nii vahetut ja lõbusat püüki kui sikuga ahvenapüük ei ole olemas!”

Kuigi ahven on kõigis meie veekogudes sama, püütakse teda eri veekogudel täiesti erinevalt. Klassikalist kahe konksuga sikut haarab ahven kõige paremini Peipsil ja Lämmijärvel.

Kuna sikupüük nõuab reeglina kogemusi ja head kätt, mida kõigil kalahuvilistel kohe võtta pole, siis püüab osa seltskonnast Peipsil ja Lämmijärvel edukalt ahvenat ka sääsevastsega söödastatud kirptirgu (marmõssi) ja kirbuõngega. Sellise püügiviisiga on saak sisuliselt alati kindlustatud, kuid nii ei püüa jälle kunagi rekordsaake. Sikuskaga püügi kasuks räägib asjaolu, et sellega õnnestub vahest ahvenaparv üles kütta ja augu alla meelitada. Kui siis keegi segama ei tule, võib heal päeval jääle loopida isegi sadakond kilo triibusid.

Omamoodi traditsiooniline püük toimub ka Pärnu lahel. Seal on legendaarseks püügiriistaks kujunenud nn Pärnu kombain. Kõnealune riistapuu koosneb kirves-tüüpi ühe konksuga sikuskast ja sellest veidi kõrgemal lipsude otsas pendeldavatest värvilisest putukast e muškast. Erinevaid valmiskomplekte saab osta ka korralikust kalatarvete kauplusest.

Lisaks eelpool kirjeldatud viisidele püütakse ahvenat talvel veel ka vihmaussi, põiktirguga, kirbuõngega. Elukutselised rannakalurid püüavad ahvenat enamasti kastmõrdadega ning viimastel aastatel on saagid märgatavalt suurenenud ja teinud temast mõnes piirkonnas lausa peamise püügikala. Turgu sellele kalale õnneks jagub – tegemist on hinnatud toiduga nii kodumaal kui piiri taga.

Ahven on väga maitsev kala

Varem peeti teda prügikalaks, kuid täna on tegemist hinnatud vääriskalaga. Ja põhjusega!

Kulinaarselt on ahven väga maitsev kala – teda kõlbab nii keeta, praadida, suitsutada kui ka soolata. Tema fileerimine nõuab muidugi natukene harjutamist.

Et tegemist ei ole väga rasvase kalaga, sobib ta suurepäraselt ka kaalujälgijate lauale.

Vaata, kuidas Hanno Kask “Terevisioonis” suitsumaitselisi ahvenakotlette tegi

Loe vääriskala kohta lisa ja vaata palju teisi ahvenaretsepte Nami-Namist!