Suvel on mere ääres alati vahva aega veeta, kuid merekultuuriaastal toimub Eesti rannikul eriti palju. Ole sinagi ikka näoga mere poole!

Mida toob merekultuuriaasta suvi?

Juunis-juulis-augustis on merekultuuriaasta fookuses puhkus ja elamus ning seega räägime merest kui vaba aja veetmise kohast – meri pakub mitmeid erinevaid võimalusi ning sel suvel neid viise ka laiemalt tutvustame.

Terve suvi on täis erinevaid merega seotud üritusi. Toomegi siinkohal välja mõned põnevamad sündmused, mida teha ja kuhu minna.

Pop-up merekool „Meresõber“

Merel on lisaks paadile liikumiseks veel teisigi võimalusi nagu purjetamine, kajakiga sõitmine, SUP-lauaga sõitmine ja surfamine. Sel suvel on kõigil võimalus erinevaid merespordiga seotud vaba aja veetmise võimalusi ka omal käel proovida tänu merekultuuriaasta pop-up merekoolile “Meresõber.” Pop-up kool jõuab seitsmesse erinevasse paika üle Eesti ning annab võimaluse proovida kõigil purjetamist, SUP-lauaga sõitmist, lohesurfi ning kajakiga sõitmist. Suve jooksul jõuab merekool suurematesse Eesti linnadesse, kus saavad sajad noored vahetu kogemuse merel käimisest ning tutvuda merega seotud vaba aja veetmise võimalustega. „Meresõpra“ võid kohata Narvas, Pärnus, Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Kuressaares ja Lohusalus. Lisainfo: www.meresober.ee

 

Retked mööda merekultuuripärandit

Pea iga laupäev avab üks kohalik merekultuuriasula oma uksed kõikidele uudistajatele ning tutvustab kohaliku rannaküla ajalugu, kombeid ja traditsioone. Rannaretkel on võimalus kohtuda kohalike inimeste ning nende jaoks oluliste tegevustega, saada vahetut kontakti elava merekultuuripärandiga ning tõsta fookusesse nende rolli ja tähtsust meie kultuuriloos. Igal külal ja piirkonnal on oma rikkalik traditsioon, oskused ja merega seotud eluviis, mille tähtsustamine on merekultuuriaasta üheks eesmärgiks. Juunis jõuavad rannaretked Vormsile, Eismale ja Karepale ning Suurupisse, Rannamõisasse ja Naagele. Juuli laupäevadel toimuvad retked Lindi külas, Muhu saarel, Noarootsis ja Riguldis, Ruhnu saarel ning Võsul ja Käsmus. Augustis on eriprogramm Juminda poolsaarel, Viinistus, Mohnis ja Pärispea poolsaarel ning Saaremaal. Vaata lisa: www.merekultuur.ee/rannaretk

 

Viikingid Tallinnas

Iga laeva- või paadiomanik teab, et viikingid olid head laeva- ja paadiehitajad. Küllap sealt pärinevad ka meie enda laevaehitusoskused. Nad on olnud lausa nii mõjuvõimsad, et on andnud nime tervele ajastule.  Laialt on levinud ka legend viikingitest kui jõhkratest vallutajatest, kuid võib kindlalt öelda, et sarvedega kiivreid kannavad nad küll vaid multifilmis ja koomiksis! Ent mida me neist põhjaeurooplastest õigupoolest veel  teame? Ning mida me õieti teame iseendist? Kas muistseid eestlasi võib samuti pidada viikingiteks?

Tänavu suvel asub Eesti Meremuuseum tutvustama viikingite ühiskonda ja kultuuri. Lennusadamas avatakse 13. augustil Rootsi Ajaloomuuseumi poolt koostatud rahvusvaheline näitus “Viikingid: elu legendide taga”. Paksus Margareetas on aga alates 15. juulist näitusel “Viikingiaegsed aarded Eestist” võimalik näha seni suurimat valikut Eestist leitud viikingiaegseid leide. Vaata lisaks: www.lennusadam.eu

 

Merefestivalid

Suvi toob mere äärde palju sündmusi ja rahvast. Meri on ju suvel üks peamisi vaba aja veetmise kohti. Erinevaid sündmusi, festivale, töötubasid, võistlusi, kontserte, kogupereüritusi on mererand suve jooksul paksult täis. Pakutakse merega seotud mänge ja võistlusi, kontserte ja värskes õhus valmistatud toitu.  Suuremad sündmused sel suvel on näiteks Kihnu Mere Pidu, Kunda Sõbralaat, Rannarahva Festival Viimsis, Tallinna Merepäevad, Kuressaare Merepäevad, Puulaevade regatt Prangli all, Merepäevad Toilas, Pärnu Hansapäevad, Sillamäe linna- ja merepäevad, Meie küla pidu Lindis, Kalevipoja kala- ja veefestival ning kõikjal üle Eesti toimub 27. augustil Muinastulede öö. Aasta oodatuim võistlus toimub 11. juunil saarlaste ja hiidlaste vahel, mil leiab aset üle mere köievedamine. 10 kilomeetrine köis laotatakse Soela väina ning köit hakkavad sikutama ühelt poolt saarlased ning teiselt poolt hiidlased, mille tulemusena saared kokku tõmmatakse.

Meri – see on muusika! Muusikasõbrad saavad sel suvel nautida ohtralt merest inspireeritud viise paljudel mereäärsetel kontserditel. 16. juulil toimub merelaulude suurejooneline galakontsert Tallinna Merepäevade raames Lennusadamas. Meremuusikat kuuleb ka Kabli Päikeseloojangu festivalil, Nargenfestivalil, Hiiu Folgil ja Viru folgil.

Spordiarmastajatele toimub mitmeid võistlusi, neist kõige tuntum ja suurejoonelisem on mõistagi A. Le Coq Muhu väina regatt.

Kõik merekultuuriga seotud sündmused on kirjas www.merekultuur.ee kalendris.

Suvel on mere ääres alati vahva aega veeta, kuid merekultuuriaastal toimub Eesti rannikul eriti palju. Ole sinagi ikka näoga mere poole!