Haug - merede hunt

Juunikuu kalad on haug ja tuulehaug

Juunikuus on merekultuuriaasta fookuses meie merede hirm – röövkalad haug ja tuulehaug. Haug on üks kõige laiemalt levinud kalasid, sest ta elab nii magevetes kui meres. Tal on nooljas keha ning tema seljauim on keha tagaosas, mis suurendab saba tõukepinda. Eriline kehaehitus võimaldab tal teha välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust.

Haug on Eesti vete üks suurimaid kalu. Tema tavaline suurus on 50–100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske ning teada olevalt võib ta elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd. Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Oma saagi püüdmiseks poeb ta varju taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse, täpselt sama moodi nagu hunt varitseb oma saaki põõsa tagant. Haugi harrastuspüügil kasutatakse enamasti spinningut ja elussöödaõnge.

Tuulehaug ja haug pole omavahel üldse sugulasedki, lisaks on nad ka välimuselt  täiesti erinevad. Ta kasvab kuni 90 cm pikkuseks ning tal on angerjalaadne pikk keha, mis on aga suhteliselt jäik ja paindumatu ning tema lõuad on veninud pikaks nokaks. Tuulehaugi tunneb ära ka eriliste rohekassiniste luude järgi. See eriline värvus on tunnuseks raudfosfaadi sisaldusest.

Nagu haugki, toitub tuulehaug ka peamiselt teistest kaladest. Ta on parves elav röövkala ning meie vetes on tema peamiseks toiduallikaks räimed, ogalikud, tobias, putukad ja koorikloomad.

Vaata, kuidas meie kalamees Hanno Kask Vormsi lähedal haugi püüdmas käis ja kuidas tal see õnnestus.

Terevisioonis valmistatud maitsvaid haugikotlette saate aga järele proovida ka ise. Vaata õpetust siit.

Nam-Nami retseptikogu jagab põnevat haugifileest valmistatud retsepti siin.