Kas merekultuur lõppeb koos merekultuuriaastaga? Kindlasti mitte. See oli vaid tõuge mitmete uute edasiviivate arengute toimumiseks.

Merekultuuriaasta pööras paljud näoga mere poole

 

Kui Eesti Meremuuseum sai Kultuuriministeeriumilt palve merekultuuriaastat vedama hakata, oli loomulikult muuseumil selle üle ainult hea meel. Eks merekultuuri edendamine ja tutvustamine ole ju ka üks muuseumi olulisemaid ülesandeid. Tõsi, meremuuseumil oli siin täita suur ja oluline eestvedaja roll, kuid tegelikult on selle aasta õnnestumise taga tihe koostöö erinevate merendusvaldkondade kogukondadega, tõeliste mere fännidega. Need on inimesed, kes elavad, hingavad, töötavad ja mõtlevad merega ühes rütmis.

Tahame siiralt loota, et see aasta on toonud juurde nii mõnegi merefänni ja pannud ka lõunaeestlasel merele mõeldes südame kiiremini põksuma. Samuti usume, et aasta jooksul toimunud eriprogramm on toonud varasemast rohkem inimesi merele ja mere äärde.

Merekultuuriaastat planeerides soovisime teada, mida tähendab meri keskmisele eestlasele. Valdavalt tuli uuringust välja kaks vastust: meri on puhkus ja meri on vesi. Kuid need, kes igapäevaselt mere ja -kultuuriga kokku puutuvad, teavad, et see lõpmata suur hulk soolasemaigulist vett meie ümber on palju enamat kui lihtsalt vesi.

Kuidas seda arvamust merekultuuriaastal muuta? Arutelud ja töötoad erinevate merendusvaldkonna huvigruppidega viisid meid nelja põhilise sõnumini: meri on meie pärand ja ajalugu; meri on haridus ja ohutus; meri on puhkus ja vaba aeg; meri on ressurss ja võimalus.

 

Pärand ja ajalugu

Merel on olnud väga oluline roll selles, kuidas siin on elatud ning kuidas siin täna elatakse. Koos meritsi veetavate kaupadega on meie juurde liikunud erinevad teadmised, uskumused, oskused ja kogemused, mis on vorminud eestlaste kultuuri. Meie eriline merekultuur kajastub rikkalikus kultuuripärandis, mis hõlmab endas nii eluviisi, müüte kui traditsioone. Oskus paigata võrke, ehitada laevu, rajada tuletorne, merekindlusi ja sadamaid. Rannikuala väärtustamine oma elukeskkonnana, mis pakub ühteaegu nii tööd, toitu kui ka meelelahutust. Kõik see on vorminud meie tänast elu ja arusaama.

Merekultuuriaasta andis võimaluse sellest kõigest taas osa saada. Kogu Eesti rannikut ja väikesaari hõlmav programm viis 24-l järjestikusel laupäeval avastama meie ainulaadset ranna- ja merekultuuri. Rannaretkedel külastati nii vanu sadamakohti, omanäolisi rannakülasid kui ka tuletorne. Tutvuti rannarootslaste kultuuriga, prooviti kohalikku kaluritoitu ning nii mõneski kohas lõppes hariv päev meeleoluka külapeoga.

Siinkohal suur tänu kõikidele rannaretkede läbiviijatele, kes tutvustasid nii kohalikele kui ka väljastpoolt tulnud külalistele meie mereajaloo- ja kultuuripärandit.

Kuid meie eesmärk polnud pelgalt elada minevikus, vaid luua ka uut merekultuuri. Aasta alguses korraldatud ideekonkursi raames sai teoks 19 vahvat väikeideed, mis kõik üht- või teistmoodi elavdasid tänapäevast merekultuuri. Tänu ideekonkursile toimus mitmeid erinevaid näituseid, spordivõistlusi ja teemapäevi. Noored hakkajad õpilased said valmis oma esimese purjetamisõpiku. Toimus kõigi aegade suurim köietõmbamise võistlus Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Beetapromeaad avas Tallinna rohkem merele. Pärnus pandi mehed merega tantsima ning Hiiumaa legend – vanamees ja kits – sai pronksi valatud. Tekkinud lainetus oli niivõrd suur, et meretemaatilised sündmused jõudsid ka kaugele Lõuna-Eestisse. Suur tänu siinkohal kõikidele ideekonkursil osalenutele, kes andsid panuse Eesti merekultuuri rikastamisesse.

 

Haridus ja ohutus

Meri on elukutse, mis on andnud meie esivanematele tööd ja leiba aegade algusest. Mereharidust on Eestis antud poolteist sajandit ning täna saab merega seotud ameteid õppida TTÜ Eesti Mereakadeemias ja TTÜ Kuressaare Kolledžis, Eesti Merekoolis, Reval Merekoolis ja Hiiumaa Ametikoolis. Kuid olgu tegemist kogenud meremehe või merega kaudselt kokku puutuva inimesega, lapse või täiskasvanuga – kõigile on vajalikud põhilised teadmised ja oskused merel käitumiseks nii ootuspärastes kui ootamatutes olukordades. Meie soov oli merekultuuriaastal tõsta mereteadlikkust ja tuua mereharidus noortele lähemale. Selle eesmärgi saavutamiseks kutsuti ellu üle-eestiline haridusprogramm “Näoga mere poole”, mida juhtis TTÜ Eesti Mereakadeemia. Ettevõtmise tulemusena käisid merendusvaldkonnaga seotud inimesed vabatahtlike külalisõpetajatena Eesti üldhariduskoolides, rääkides õpilastele oma tänasest ametist, õpitud erialast ning võimalikest karjäärivalikutest merendussektoris. Näiteks räägiti meretranspordist, laevaehitustest, kalandusest, laevajuhtimisest, hüdrograafiast, allveearheoloogiast, merepäästest, mereväest, laevadel töötamisest ja väga paljust muust. Kolme kuu jooksul sai merehariduse pisikuga nakatada üle 10 500 õpilase ligi 150-s erinevas koolis.

 

Puhkus ja elamus

Meri tõmbab enda poole nii loomingulisi kunstiinimesi, spordisõpru kui ka puhkajaid.

Meresport on Eestis läbi aegade olnud väga populaarne. Meiegi eesmärk oli anda noortele võimalus teha tutvust merespordiga. Panna neid märkama elamusi, mida meri pakub ja nii lähedale toob. Merekultuuriaasta poolt algatatud pop-up merekool Meresõber just seda võimalust pakkuski. Kolme kuu jooksul Eesti suuremates linnades – Narvas, Tallinnas, Pärnus, Tartus, Kuressaares, Haapsalus ja Lohusalus – peatunud merekool andis võimaluse ära proovida purjetamine, kajakiga sõitmine ning aeru- ja lohesurf. See oli nagu degusteerimine – kui mõni ala hakkas meeldima, sai igaüks sellega lähemalt tutvust tegema minna vastavasse huvialatreeningusse.

Merekultuuri üheks lahutamatuks osaks on merelaulud, mida leidub nii rahvalauludes kui ka filmimuusikas, aga ka tänapäeva popmuusikas. Suvel vallutas merehääl pea terve Eesti, kus kolme kuu jooksul sai erinevates kaubanduskeskustes kuulata merekohinat, laineloksumist, paadi kriginat ja armastatumaid merelaule. Selgitasime välja ka eestlaste populaarseima merelaulu, milleks osutus Jaan Tätte “Tuulevaiksel ööl”. Auhinnalisele teisele kohale platseerus Kihnu Virve “Mere pidu” ning kolmanda koha pälvis Ülo Vinteri ja Enn Vetemaa “Majakene mere ääres”. Tallinna Merepäevadel toimunud suurejoonelisest galakontserdist võttis osa ligi 5000 külastajat. Kõlasid rahva hääletusel selgunud 12 kõige populaarsemat merelaulu, mida esitasid armastatud artistid Tallinna Kammerorkestri saatel.

 

Ressurss ja võimalus

Meri on olnud meie majanduse oluline edendaja, liikluse ja kaubavahetuse peamine tuiksoon ning mänginud olulist rolli kalanduse ja rannapiirkondade ning tööstuse arengus. Nõukogude perioodil olid kalastamine ja merendus pea täielikult keelatud ja see katkestas nii nende valdkondade kui ka kohaliku rannakultuuri jätkuvuse. Kuid hoolimata 50aastasest pausist ei ole materiaalne ega vaimne kultuuripärand täielikult hävinud. Tasapisi on pead tõstmas ambitsioon saada taas tõeliseks mereriigiks.

Meil on hea meel, et meremajanduse teemad on tänu teema-aasta kõneisikutele Artur Talvikule, Tarmo Kõutsile ja Urve Tiidusele jõudnud ka riigijuhtimise tasandile. 29. septembril toimunud riigikogu istungil arutleti merenduse kui oluliselt tähtsa riikliku küsimuse üle. Kas suudame Eestist teha taas tõelise mereriigi, tuua kaubalaevad Eesti lipu alla ja mujal riikides töötavad meremehed tagasi kodumaale? Need on väljakutsed, millega kindlasti on vaja edasi tegeleda ka järgnevatel aastatel.

Samuti pälvisid meie väikesadamad ja nende ümber tegutsevad aktiivsed kogukonnad esimest korda riigipoolse tunnustuse. Kuulutasime koostöös riigihalduse ministriga välja konkursi väikesadamate arengu ning kogukondliku tegevuse tunnustamiseks, mille eesmärk oli tõsta esile Eesti rannakülade ning saarte rolli väikesadamate arendamisel. Nii nagu tunnustatakse igal aastal Eesti parimaid põllumehi, tuleb samuti väärtustada ka meie kohalikke merekündjaid ja sadamaarendajaid, kes tihti puhuvad rannaküladesse elu sisse ja edendavad sealset majandust ja eluolu. Hästi toimiv väikesadam on küla keskuseks, võimaldades tegeleda kalapüügiga, mereturismiga ning tagades ka kohaliku merepäästevõimekuse. Parimateks väikesadamateks osutusid Läänemaal asuv Puise kalasadam, Ida-Virumaa Purtse jahisadam ja Saaremaa Soela sadam.

 

Mida toob tulevik?

Kas merekultuur lõppeb koos merekultuuriaastaga? Kindlasti mitte. Merekultuuriaasta oli vaid tõuge mitmete uute edasiviivate arengute toimumiseks. Tänaseid koalitsioonikokkuleppeid vaadates näeme, et valitsus on tõesti võtnud kuulda merendusekspertide nõu ning plaanib rakendada erinevaid meetmeid Eesti meremajanduse elavdamiseks. On aru saadud, et kaotada pole midagi, ainult võita.

Kindlasti panime aluse nii mõnelegi heale algatusele. TTÜ Eesti Mereakadeemia on lubanud jätkata ülipopulaarseks osutunud rändava haridusprogrammiga, et viia merepisik ka meie järeltulevate põlvedeni. Lisaks oleme saanud positiivset tagasisidet mitmetelt rannaretkede läbiviijatelt, kes plaanivad taoliste merekultuuri tutvustavate retkede jätkamist ka järgmistel aastatel. Tänaseks on selge, et merekultuuriaastal alguse saanud pop-up merekool Meresõber jätkab merespordi tutvustamis kindlasti ka kahel järgneval aastal ning seda juba EV100 programmi raames.

Ka Eesti erinevad meremuuseumid jätkavad sama sihikindlalt merekultuuri ja -ajaloo propageerimist. Eesti Meremuuseum avab tuleva aasta märtsis Lennusadamas hariva ja õpetliku näituse merepäästest, mis annab tõetruu kogemuse merepäästjate põnevast maailmast ja tutvustab mereohutuse reegleid, merepääste tehnikat ning nende meeste ja naiste lugusid, kes inimeste päästmiseks oma eluga riskivad.

Merekultuuriaastal sai alguse ka Eesti merendusajaloo raamatu kirjutamine, kuhu koondatakse kogu meie värvikirev merendusajalugu. Kuressaare Gümnaasium alustas sel aastal koolis kehalise kasvatuse tundides ka purjetamisõpetusega. Loodame, et sellest algatusest saavad inspiratsiooni ka mitmed teised mere ääres paiknevad haridusasutused. Järgmise aasta alguses linastub kaua oodatud dokumentaalfilm meie kuulsast ümbermaailmapurjetajast Ahto Valterist, kes oma südikuse, teotahte ja sihikindlusega inspireerib kõiki oma unistuste poole püüdlema. Triibulised pluusid ja meremotiividega riietusesemed leiavad ikka ja alati tee tänavamoodi. Meri ei kao kuhugile.

Tegevusi, mis merekultuuriaastal on toimunud, on palju. Soovime suurt tänu avaldada kõigile, kes on aidanud sel aastal merega seonduvad teemad inimesteni viia. Erinevad artiklid, teemade kajastamised, erisaated teles ja raadios, järjejutud ning leherubriigid on kindlasti rikastanud ja harinud meie inimesi mereteemadel ning tõstnud esile mere olulist rolli meie elus.

29. detsembril annab merekultuuriaasta ametlikult oma teatepulga üle laste- ja noortekultuuri aastale. Loodame, et ka sellega seoses tekib kogukondades juba järgmisi häid mõtteid ja ideid, mida merelist meie lastele ja noortele korraldada.