15. detsember 2016

Mis kala on emakala?

Tanuga emakala on merekultuuriaasta maskott

Tanuga emakala on merekultuuriaasta maskott

Autor: Nami-Nami retseptikogu

Detsembrikuu teine kala on merekultuuriaasta maskotina tuntust kogunud emakala. Ta on ahvenlaste seltsi emakalalaste sugukonda kuuluv kala, kes elab peamiselt jahedates vetes, kus hoiab kivide alla. Emakala toidusedelis on põhjaloomad, kalamari ja kalamaimud.

Loe kogu artiklit

15. detsember 2016

Video: Vaata, kuidas püütakse detsembri kala kiiska

Kiisk, tuntud ka kui kassikala

Kiisk, tuntud ka kui kassikala

Autor: Hanno Kask, Merekultuuriaasta 2016

Detsembrikuu kalasid on suisa kaks - emakala ning kiisk. Heitlik ilm aga emakala püüdmist ei soosinud, mistõttu saime kätte vaid kiisa.

Loe kogu artiklit

8. detsember 2016

Merekultuuriaasta viimase fotokonkursi võitis Margus Muts pildiga “Meie oma säär”

Meie oma säär

Meie oma säär

Autor: Margus Muts

Merekultuuriaasta viimase fotokonkursi „Mereriik Eesti“ esikoht läks Margus Mutsa jäädvustusele „Meie oma säär “. Teiseks tuli Valeri Larionovi foto “Vee ja taeva vahel” ning auhinnalisele kolmandale kohale jõudis Kalmer Saare pilt “Ukse kaunistus Lalli sadamas, Muhus”. Kokku saadeti konkursile üle 170 foto, mis kõik püüdsid edasi anda Eestit kui mereriigi temaatikat.

Loe kogu artiklit

1. detsember 2016

Ilmus merekultuuriaasta erileht

Merekultuuriaasta erileht koondab aasta olulisemad teemad kokku

Merekultuuriaasta erileht koondab aasta olulisemad teemad kokku

Autor: Merekultuuriaasta

29. novembril 2016 ilmus Postimehe ja maakonnalehtede vahel merekultuuriaasta erileht, mis võtab kokku sel aastal kõlama jäänud olulisemad teemad.

Loe kogu artiklit

25. november 2016

Merekultuuriaasta pööras paljud näoga mere poole

Kas merekultuur lõppeb koos merekultuuriaastaga? Kindlasti mitte. See oli vaid tõuge mitmete uute edasiviivate arengute toimumiseks.

Kas merekultuur lõppeb koos merekultuuriaastaga? Kindlasti mitte. See oli vaid tõuge mitmete uute edasiviivate arengute toimumiseks.

Autor: Merekultuuriaasta

  Kui Eesti Meremuuseum sai Kultuuriministeeriumilt palve merekultuuriaastat vedama hakata, oli loomulikult muuseumil selle üle ainult hea meel. Eks merekultuuri edendamine ja tutvustamine ole ju ka üks muuseumi olulisemaid ülesandeid. Tõsi, meremuuseumil oli siin täita suur ja oluline eestvedaja roll, kuid tegelikult on selle aasta õnnestumise taga tihe koostöö erinevate merendusvaldkondade kogukondadega, tõeliste mere fännidega. Need on inimesed, kes elavad, hingavad, töötavad ja mõtlevad merega ühes rütmis.

Loe kogu artiklit

16. november 2016

Novembrikuu staariks on jõesilm

Silm pole kala, vaid veeloom

Silm pole kala, vaid veeloom

Foto autor: Nami-Nami retseptikogu

Novembrikuu staariks on silmlaste sugukonda kuuluv veeloom - jõesilm. Tegemist ei ole kalaga - silmud on evolutsioonilises mõttes kaladest märksa madalama arengutasemega. Vanarahvas on kutsunud jõesilmu veel järgmiste nimedega: jõesutt, silmus, sutikala, üheksasilm, nõgenool.

Loe kogu artiklit

2. november 2016

Osale merekultuuriaasta viimasel fotokonkursil “Mereriik Eesti”! 

Käimas on viimane merekultuuriaasta fotokonkurss!

Käimas on viimane merekultuuriaasta fotokonkurss!

Autor: Merekultuuriaasta

  Kuni novembri lõpuni on käimas merekultuuriaasta viimane fotokonkurss “Mereriik Eesti”, mille eesmärk on tõsta esile Eesti kui mereriigi tulevik, püüdlused ja unistused.

Loe kogu artiklit

2. november 2016

Täna algab mereteemaliste filmide festival MereKino

Merekino esimesel päeval tutvustatakse "Ahto. Unistuste jaht" filmi valmimisprotsessi.

Merekino esimesel päeval tutvustatakse "Ahto. Unistuste jaht" filmi valmimisprotsessi.

Autor: MereKino

Tänasest kuni pühapäevani toimub kinos Sõprus rahvusvaheline filmifestival MereKino, mis toob koostöös Merekultuuriaasta ja elustiilifestivaliga Surfilaager publikuni värsked mereteemalised filmid. Teiste hulgas on programmis eriseansid kodumaisest dokumentaalfilmist „AHTO. Unistuste jaht“ ning põnev mängufilm tuntud näitleja Christopher Lloydiga.

Loe kogu artiklit

26. oktoober 2016

Video: Oktoobrikuu kalaks on lõhe

Lõhet peetakse kalade kuningaks!

Lõhet peetakse kalade kuningaks!

Autor: Hanno Kask

Kalamees Hanno Kask käis merel püüdmas oktoobrikuu kala lõhet. Vaata videost, kuidas tal see kalade kuninga püüdmine õnnestus. Lisaks jagame ka maitsvaid retsepte lõheroogade valmistamiseks.

Loe kogu artiklit

24. oktoober 2016

MereKino näitab Sõpruses põnevaid mereteemalisi filme

Film "KAHE KODU VAHEL: MEREHUNDI ODÜSSEIA" on üks Merekinol linastuvatest filmidest.

Film "KAHE KODU VAHEL: MEREHUNDI ODÜSSEIA" on üks Merekinol linastuvatest filmidest.

    2. kuni 6. novembrini toimub kinos Sõprus rahvusvaheline filmifestival MereKino, mis toob koostöös Merekultuuriaasta ja elustiilifestivaliga Surfilaager publikuni värsked mereteemalised filmid. Festivali toimumise teevad võimalikuks peatoetaja Evelyn Yachting, suurtoetaja Volvo Trucks Estonia ja DHL Express.

Loe kogu artiklit

24. oktoober 2016

MereKino tuleb!

Merelised filmid vallutavad kinolina!

Merelised filmid vallutavad kinolina!

Autor: Merekultuuriaasta

Novembri algus paneb suure ekraani helendama, sest uksed avab MereKino. 2.-6. november linastuvad Kinos „Sõprus“ kokku kümnel seansil esmakordselt 5 vägagi värsket merefilmi.

Loe kogu artiklit

29. september 2016

Video: Septembrikuu kala on maias latikas

Vaata, kuidas Hannol latikapüük õnnestus

Vaata, kuidas Hannol latikapüük õnnestus

Septembris käis meie kalamees Hanno varavalges Emajõel latikat püüdmas. Päev oli ilus, latikas lõi lutsu ning saak oli hea. Vaata videost, milliseid nippe Hanno latikapüüdmiseks jagas ning mitu kala konksu otsa sai.

Loe kogu artiklit

27. september 2016

Sviby sadam

Jorma Friberg Rannarootsi muuseumist kirjutab Sviby sadamast

Jorma Friberg Rannarootsi muuseumist kirjutab Sviby sadamast

Autor: Jorma Friberg Foto: Sviby sadam 1934. aastal, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA

Esimese teadaoleva Sviby sadamarajatise ehitasid vennad Hans ja Lars Mickelin arvatavasti 1917. aastal. See oli umbes 100 meetrit pikk ja 1 meeter lai: palkidest, teivastest, prussidest ja laudadest koosnev sild, mis igal kevadel seati merre ja igal sügisel korjati taas kaldale. Tihtilugu ei pidanud mehed sügiseti silla demonteerimisega ise vaeva nägema. Töö tegid ära sügistormid. Õnnetuseks võis säärast silla demontaazi mõnel aastal toimuda ka keset suve ja mitu kordagi. Polnud muud, kui sild uuesti üles ehitada.

Loe kogu artiklit

26. september 2016

Vabaerakond algatab Riigikogus riiklikult olulise küsimuse „Meri ei salli seisvat vett“ arutelu

Merekultuuriaastal on oluline rääkida ka meremajandusest kui iseseisvast majandusharust

Merekultuuriaastal on oluline rääkida ka meremajandusest kui iseseisvast majandusharust

Foto: M. Lõhmus

29. septembril algusega kell 10 arutab Riigikogu täiskogu Vabaerakonna saadikurühma eestvedamisel olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Meri ei salli seisvat vett. Merendus kui Eesti majanduse taaskäivitaja“, mis keskendub Eesti merenduse madalseisu ületamisele. Ettekandega esinevad viitseadmiral Tarmo Kõuts ja TTÜ  Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger. Peaettekande peab Vabaerakonna saadik ja tänavuse Merekultuuriaasta kõneisik Artur Talvik.

Loe kogu artiklit

22. september 2016

Kutse mereala ruumilise planeerimise seminarile

Kõik huvilised on oodatud 24. oktoobril merealade planeerimise seminarile! Seminar on tasuta, kohtade arv on piiratud!

Kõik huvilised on oodatud 24. oktoobril merealade planeerimise seminarile! Seminar on tasuta, kohtade arv on piiratud!

Hea merehuviline! Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnal on hea meel kutsuda Sind Eesti mereala ruumilise planeerimise avaseminarile! Seminari eesmärgiks on tutvustada merd kasutavate sektorite vajadusi mereruumis, erinevate tegevuste omavahelisi
seoseid ning avada ja selgitada, kuidas mereala ruumiline planeerimine saab jätkusuutlikult edendada meremajandust pikas perspektiivis.

Loe kogu artiklit

22. september 2016

Eesti parimad väikesadamad on Puise kalasadam, Purtse jahtsadam ja Soela sadam 

Selgusid kolm parimat sadamat

Selgusid kolm parimat sadamat

Foto: Keio Raamat

Merekultuuriaasta 2016 ja riigihalduse minister Arto Aas kuulutasid kevadel välja konkursi väikesadamate arengu ning kogukondliku tegevuse tunnustamiseks. Preemia eesmärgiks on tõsta esile Eesti rannakülade ning saarte rolli väikesadamate arendamisel. Konkursile laekunud neljateistkümnest nominendist valis žürii välja kolm parimat. 3000 euro suurused rahalised preemiad lähevad Läänemaale Puise kalasadamale, Ida-Virumaale Purtse jahtsadamale ning Saaremaale Soela sadamale.

Loe kogu artiklit

20. september 2016

Merekultuuriaasta kolmanda fotokonkursi võitis Vambola Kurm pildiga “Tormilinnud”

Merekultuuriaasta fotokonkursile "Tule mere äärde" laekus üle 170 töö.

Merekultuuriaasta fotokonkursile "Tule mere äärde" laekus üle 170 töö.

Foto Autor Vabmola Kurm. Tekst: Merekultuuriaasta

Merekultuuriaasta kolmanda fotokonkursi „Tule mere äärde“ esikoht läks Vambola Kurmi jäädvustusele „Tormilinnud“. Teiseks tuli Aleksandr Abrosimovi foto „Ilu ja võimu mere“ ning kolmanda koha pälvis Päivi Palts tööga „Kajakas”. Kokku saadeti konkursile 170 fotot, mis kõik kutsusid merele või mere äärde aega veetma.

Loe kogu artiklit

5. september 2016

10. septembril saab külastada Eesti tule- ja veetorne!

Tule- ja veetornid avavad oma uksed külastajatele.

Tule- ja veetornid avavad oma uksed külastajatele.

Euroopa muinsuskaitsepäevad 2016 keskenduvad merekultuuriaasta tuules tornidele ja veele: ka Eesti ajaloolised tuletornid ja veetornid on ressurss, mis vajavad uut võimalust. Tänased meremärgid töötavad automaatikaga ja varasem elu nende ümber on kadunud. Eesti 270st veetornist on veel vaid kümmekond veevarustuseks vajalikud. Aga torn on ju üks kõige inspireerivamaid ehitise tüüpe! Need annavad mõttele lendu, ronimine tekitab adrenaliini ja põnevust. Aidake kaasa mõelda kuidas torne hoida ja neile uus sisu anda!

Loe kogu artiklit

30. august 2016

Augustikuu kala on parajalt rasvane lest

Video: Augustikuuks on lest end parajalt rasvaseks söönud

Video: Augustikuuks on lest end parajalt rasvaseks söönud

Autor: Merekultuuriaasta

Kalamees Hanno Kask käis augustis Tallinnas Merivälja muulil lesta püüdmas. Tema sõnul on seda lapikut kala kõige parem püüda just suve viimasel kuul, mil lest on end kõige priskemaks ja rasvasemaks söönud.

Loe kogu artiklit

26. august 2016

Eesti toidu kuu avatseremoonia on pühendatud merekultuuriaastale

Eesti toidu kuul on üheks teemaks ka Eesti kala.

Eesti toidu kuul on üheks teemaks ka Eesti kala.

Foto: Tuuli Tammla

Eesti toidu kuu avatakse tänavuse Merekultuuriaasta puhul Koguva sadamas, kus nii Saare- ja Muhumaa kui ka mandri kokad pistavad rinda kodumaise kalaga. Avaüritusel on kokkade meeskondade ülesandeks valmistada erinevatest kodumaisest kaladest kaasaegne sadamatoit.

Loe kogu artiklit

22. august 2016

Eesti väikesadamate tegevuse tunnustamise konkursile laekus 14 avaldust

Kokku esitati kandidaate kuuest erinevast maakonnast.

Kokku esitati kandidaate kuuest erinevast maakonnast.

Autor: Merekultuuriaasta

Merekultuuriaasta 2016 ja riigihalduse minister Arto Aas kuulutasid kevadel välja konkursi väikesadamate arengu ning kogukondliku tegevuse tunnustamiseks, mille eesmärgiks on tõsta esile Eesti rannakülade ning saarte rolli väikesadamate arendamisel. Kokku antakse välja kolm võrdset preemiat suurusega 3000 eurot.  

Loe kogu artiklit

9. august 2016

Arvamusfestivali teisel päeval arutatakse mere kui ressursi ja võimaluse üle

Arvamusfestivalil on merelised teemad arutelu all 13. augustil.

Arvamusfestivalil on merelised teemad arutelu all 13. augustil.

Autor: Merekultuuriaasta

Arvamusfestival loob merekultuuriaastal hea võimaluse arutleda mere kui ressursi ja võimaluse üle ning tõmmata tähelepanu merendusalaste väljakutsetele.

Loe kogu artiklit

4. august 2016

Merekultuuriaasta pakub Arvamusfestivalil nii tormilist diskussiooni kui ka vahetut kontakti randlastega

Ootame sind 13. augustil Arvamusfestivalile merekultuuriaasta alale!

Ootame sind 13. augustil Arvamusfestivalile merekultuuriaasta alale!

Autor: Merekultuuriaasta 2016

Kolm küsimust: Miks tulla Arvamusfestivalile merekultuuriaasta alale?

Loe kogu artiklit

2. august 2016

Tuntud merelaul “Ei meelest läe mul iial” sai uued laulusõnad

Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri merelaul "Ei meelest läe mul iial" uues, täispikas versioonis.

Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri merelaul "Ei meelest läe mul iial" uues, täispikas versioonis.

16. juulil toimus Tallinna Merepäevade raames Lennusadamas suur merelaulude galakontsert, kus kanti ette rahva poolt armastatuimad merelaulud. Üheks populaarseks merelauluks osutus Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri “Ei meelest läe mul iial”, millele valmisid ka uued lauluread. Loe ja kuula armastatud merelaulu uusi salme.

Loe kogu artiklit

27. juuli 2016

Supelsakste varjus ehk elu Narva-Jõesuus

Tagasivaade Narva-Jõesuu hiilgeaegadesse.

Tagasivaade Narva-Jõesuu hiilgeaegadesse.

Autorid: Merike Ivask ja Madis Tuuder

Narva-Jõesuu ― meri, päike, silmapiirini ulatuv kuldne liivarand, rannaliival ning parkides promeneerivad puhkajad, kes kosutavad endid mere- või männimetsaõhuga. Idüll, mida hellitavate reklaamnimedega kutsuti eelmise sajandi alguses Läänemere Pärliteraks ja Eesti Rivieraks. Kuid kõige selle taga olid kohalikud, kes nägid võimalust. Kalurikülast kuurordi rajamise mõte kuulub kunagisele Narva linnapeale Adolph Friedrich Hahnile. Tema soovitusel otsustas Narva linnavolikogu rentida maatüki Hungerburgi ja Šmetske küla vahel ning moodustati vabatahtlik kuurordi heakorrastuskomisjon.Tööde suunajaks oli linnaarhitekt Aleksandr Novitski, kelle eestvõttel planeeriti aedlinn etapiti alates 1874. aastast kuni 19. sajandi lõpuni.

Loe kogu artiklit

18. juuli 2016

Eesti populaarseim merelaul on Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl”

Kontserdil kõlas viimasena Jaan Tätte "Tuulevaiksel ööl"

Kontserdil kõlas viimasena Jaan Tätte "Tuulevaiksel ööl"

16. juulil Tallinna Merepäevade raames toimunud Merelaulude galakontserdil Lennusadamas selgusid rahva poolt enim armastatud merelaulud. Esikoha pälvis Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl”. Populaarsuselt teiseks jäi Ülo Vinteri ja Enn Vetemaa kirjutatud „Majakene mere ääres” ning auhinnalisele kolmandale kohale tuli Virve Kösteri „Mere pidu”.

Loe kogu artiklit

13. juuli 2016

Enn Vetemaa paljastab, mis juhtus Le Havre’i sadamakõrtsis

Populaarne merelaul "Ei meelest läe mul iial" saab uue, täiendatud teksti.

Populaarne merelaul "Ei meelest läe mul iial" saab uue, täiendatud teksti.

16. juulil kell 20.00 toimub Tallinna Merepäevade raames Lennusadamas suur merelaulude galakontsert, kus kantakse ette rahva poolt armastatuimad merelaulud. Üheks populaarsemaks merelauluks osutus Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri “Ei meelest läe mul iial”, millele valmivad kontserdiks uued lauluread.

Loe kogu artiklit

22. juuni 2016

Tallinnasse rajatakse beetapromenaad

Tallinna kesklinn saab peagi ühe mereäärse kallasraja juurde

Tallinna kesklinn saab peagi ühe mereäärse kallasraja juurde

Merekultuuriaasta puhul valmib sel suvel kalaturust Noblessneri sadamalinnakuni mere äärt mööda kulgev beetapromenaad. Loodav mereäärne jalutamisala sünnib Noblessneri ja Linnalabori eestvedamisel ning avatakse jalutajatele selle aasta juulikuus.

Loe kogu artiklit

13. juuni 2016

Merekultuuriaasta teise fotokonkursi võitis Tuuli Tammla pildiga “Tiit. Paadimeister”

Fotokonkursi "Meri annab mulle töö" võidupilt. "Tiit. Paadimeister"

Fotokonkursi "Meri annab mulle töö" võidupilt. "Tiit. Paadimeister"

Autor: Tuuli Tammla

Merekultuuriaasta teise fotokonkursi „Meri annab mulle töö“ esikoht läks Tuuli Tammla jäädvustusele „Tiit. Paadimeister“. Teiseks tuli Päivi Paltsi foto „Hommikune kalaleminek“ ning kolmanda koha pälvis Aleksandr Abrosimov tööga „Kui töö rõõm!“. Kokku saadeti konkursile ligi 200 fotot, mis püüdsid üht- või teistpidi kujutada merd kui tööandjat.

Loe kogu artiklit

10. juuni 2016

Juunikuu kalad on haug ja tuulehaug

Haug - merede hunt

Haug - merede hunt

Autor: Merekultuuriaasta

Juunikuus on merekultuuriaasta fookuses meie merede hirm – röövkalad haug ja tuulehaug. Haug on üks kõige laiemalt levinud kalasid, sest ta elab nii magevetes kui meres. Tal on nooljas keha ning tema seljauim on keha tagaosas, mis suurendab saba tõukepinda. Eriline kehaehitus võimaldab tal teha välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust.

Loe kogu artiklit

6. juuni 2016

Mida toob merekultuuriaasta suvi?

Suvel on mere ääres alati vahva aega veeta, kuid merekultuuriaastal toimub Eesti rannikul eriti palju. Ole sinagi ikka näoga mere poole!

Suvel on mere ääres alati vahva aega veeta, kuid merekultuuriaastal toimub Eesti rannikul eriti palju. Ole sinagi ikka näoga mere poole!

Autor: Merekultuuriaasta

Juunis-juulis-augustis on merekultuuriaasta fookuses puhkus ja elamus ning seega räägime merest kui vaba aja veetmise kohast - meri pakub mitmeid erinevaid võimalusi ning sel suvel neid viise ka laiemalt tutvustame. Terve suvi on täis erinevaid merega seotud üritusi. Toomegi siinkohal välja mõned põnevamad sündmused, mida teha ja kuhu minna.

Loe kogu artiklit

6. juuni 2016

Pärimuslugu „Vanamees ja kits“ on pronksi valatud

Vanamees ja kits pronkskuju avamisel

Vanamees ja kits pronkskuju avamisel

Autor: Jaanus Kõrva, fotod: Laur Meldorf

4. juunil kell 12.00 toimus Heltermaa sadamas Hiiumaa kuulsa legendi - vanamees ja kits - pronksskulptuuri avamine. Piduliku päeva puhul olid kohal ka külamees (Kalle Talvi) ja kits (Hõbe) ning laevakapten (Margus Tasa). Etendust juhtis Küla Karla Meeleolu aitasid luua Lõõtsamees (Valdek Elmi), Võrguparandaja (Robert Martin), Neiud (Mia-Maria Meldorf ja Sonja Sõrmus) St. Ola meeskond, Stividorid. Etenduse lavastaja ja teksti autor: Ly Meldorf Kunstnik-skulptorid-teostajad: Simson von Seakyll, Paul Mänd, Dimitri Sokolov (kelle firmas Uus Monumentaal valatakse enamus eesti skulptuuridest).

Loe kogu artiklit

31. mai 2016

Merehääl vallutab terve Eesti

Meri on parim paik puhkamiseks, lõõgastumiseks ja vaba aja veetmiseks!

Meri on parim paik puhkamiseks, lõõgastumiseks ja vaba aja veetmiseks!

Autor: Merekultuuriaasta

  Juuniga saab alguse merekultuuriaasta kolmas teemalaine, mis on pühendatud merega seotud vaba aja veetmisele. Meri seostub paljudele eeskätt puhkuse ja lõõgastusega ning parim aeg mere nautimiseks on just suvi. Mere kui puhkuse ja vaba aja veetmise koha esile tõstmiseks vallutavad merekohin ja rannahääled kogu Eesti. Merehääl jõuab läbi kaubanduskeskuste ja -kettide igasse Eesti maakonda, kokku umbes 150 kauplusesse. Kuulata saab lainete loksumist, puupaatide kriginat, kajakate laulu ja ka pillimängu.

Loe kogu artiklit

30. mai 2016

Merekultuuriaastat hakkab tähistama ka LAEV’a nurgakivi

LAEV jääb sümboolselt merekultuuriaastat meenutama veel pikkadeks aastakümneteks

LAEV jääb sümboolselt merekultuuriaastat meenutama veel pikkadeks aastakümneteks

Täna sai nurgakivi Rocca al Mare väravasse kerkiv elu- ja ärihoone LAEV. Merest inspireeritud majale panid nurgakivi Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, arhitekt Raivo Kotov, linnaosavanem Marek Jürgenson ning arendaja ja ehitaja esindajad. Hoone nurgakivi jääb tähistama ka merekultuuriaastat, mille auks paigutatakse tulevikus hoone fuajee põrandasse ka vastav tahvel.

Loe kogu artiklit

30. mai 2016

Admiraliteedi basseini ääres avati merekultuuriaasta fotonäitus “Näoga mere poole”

Merekultuuriaasta fotokonkursside parimad tööd pannakse välja näitusele

Merekultuuriaasta fotokonkursside parimad tööd pannakse välja näitusele

Autor: Merekultuuriaasta

Sellest nädalast on kõigil võimalus Tallinna sadamas Admiraliteedi basseini ääres imetleda merekultuuriaasta fotokonkurssidele laekunud parimaid töid. Näitus “Näoga mere poole” toob kõikide vaatajateni merekultuuriaasta nelja fotokonkursi “Meri on meie pärand ja ajalugu”, “Meri annab mulle töö”, “Tule mere äärde” ning “Mereriik Eesti” esikolmikusse pääsenud tööd.

Loe kogu artiklit

26. mai 2016

Merekultuuriaasta haridusprogrammi osalejate arv ületas 10 500 õpilase piiri

Kokku toimus 330 tundi ning programmist võttis osa 174 külalisõpetajat

Kokku toimus 330 tundi ning programmist võttis osa 174 külalisõpetajat

Autor: Mereakadeemia

TTÜ Eesti Mereakadeemia koordineeritav mereteemaline haridusprogramm rändas mööda Eesti kõiki maakondi märtsist maini ning vabatahtlikud külalisõpetajad pidasid kokku 330 külalistundi 147s koolis ja 18-nes asutuses. Haridusprogrammiga jõudis Eesti koolidesse ulatuslik arv meesõpetajaid – 174-st külalisõpetajast 115 olid mehed. Kokku osales loengutes ja töötubades üle 10 500 õpilase.

Loe kogu artiklit

23. mai 2016

Algas Eesti parima merelaulu valimine

Anna oma hääl parimale merelaulule!

Anna oma hääl parimale merelaulule!

Autor: Merekultuuriaasta

Tänasest on kõigil võimalus anda oma hääl Eesti parima merelaulu välja selgitamiseks. Hääletada saab kuni 12. juunini ERR Menu portaalis. Korraga saab hääletada ühe laulu poolt ning ööpäeva jooksul vaid ühe korra. Kaksteist enim hääli saanud laulu kantakse ette Tallinna Merepäevade raames toimuval suurejoonelisel merelaulude galakontserdil 16. juulil Lennusadamas.

Loe kogu artiklit

20. mai 2016

Maikuu kala on rahvuskala räim

Räimepüük on saanud hoo sisse.

Räimepüük on saanud hoo sisse.

Autor: Hanno Kask Foto: Nami-Nami

Räim on Läänemere heeringas, kes on jäänud  suurest merest eraldatuna siia lõksu. Seoses Läänemere magedama veega, on ka räime kasv heeringast veidi tagasihoidlikum. Meie rahvuskala tähtsust ei saa kuidagi alahinnata, sest lisaks harjumuspärasele inimtoidule on räim oluline osa toitust paljudele mereloomadele, lindudele ja ka röövkaladele.

Loe kogu artiklit

11. mai 2016

Suvel toimub Hiiumaa ja Saaremaa vahel üle mere köievedamise võistlus

Köie punumine 11. juunil toimuvale üle mere köievedamise võistlusele

Köie punumine 11. juunil toimuvale üle mere köievedamise võistlusele

11. juunil toimub merekultuuriaasta raames Hiiumaa ja Saaremaa vahel väga eriline sündmus. Üle mere veetakse 10-ne kilomeetri pikkune köis ning toimub hiidlaste ja saarlaste omavaheline köievedu, kus peakohtunikeks on Vormsi saare esindajad. Kogu ettevõtmise eesmärk on näidata nii merega seotud rõõme ja vaba aja veetmise võimalusi kui ka pöörata laiemalt tähelepanu veeohutusele.

Loe kogu artiklit

9. mai 2016

Alustab merekultuuriaasta suvine programm pop-up merekool “Meresõber”

Meresõber jõuab Narva, Pärnusse, Tallinnasse, Tartusse, Haapsalusse, Kuressaarde ja Lohusalusse

Meresõber jõuab Narva, Pärnusse, Tallinnasse, Tartusse, Haapsalusse, Kuressaarde ja Lohusalusse

Autor: Merekultuuriaasta

Merekultuuriaasta suvine teemalaine tutvustab merega seotud vaba aja veetmise võimalusi. Kolmanda laine peamiseks programmiks on pop-up merekool “Meresõber”, mis annab võimaluse proovida nelja veega seotud spordiala: purjetamine, lohesurf, kajakiga sõitmine ja SUP-lauaga sõitmine. Kokku jõuab Meresõber seitsmesse Eesti suuremasse linna ning tänasest on avatud pop-up kooli eelregistreerimine.

Loe kogu artiklit

3. mai 2016

Merekultuuriaasta haridusprogramm on jõudnud üle 7500 nooreni üle Eesti

Vanemmehaanik Urmas Kuus Hargla põhikoolis külalistundi läbiviimas

Vanemmehaanik Urmas Kuus Hargla põhikoolis külalistundi läbiviimas

Autor: TTÜ Eesti Mereakadeemia

Merekultuuriaasta haridusprogramm rändab Eestis ajavahemikus märts - mai 2016 ning tänaseks on toimunud kokku juba 173 külalistundi, külastatud on 82 kooli, 6 asutust ning läbi viidud 6 ekskursiooni. Haridusprogramm on jõudnud igasse Eesti maakonda vähemalt ühe korra, kaks külalistundi on toimunud ka Brüsselis.

Loe kogu artiklit

2. mai 2016

Merekultuuriaasta maikuu rannaretked jõuavad Kundasse ja Purtsesse, Paldiskisse ja Pakrile ning Kihnu saarele

Maikuus toimub kolm omanäolist merekultuuriaasta rannaretke. Registreerumine on avatud!

Maikuus toimub kolm omanäolist merekultuuriaasta rannaretke. Registreerumine on avatud!

Maikuus toimub kolm merekultuuriaasta rannaretke. 14. mai Kunda ja Purtse rannaretk heidab pilgu Kunda tööstuslinna ajaloole ning annab võimaluse külastada Eesti ühte kaasaegseimat jahtsadamat. 21. mail toimuva merekultuuriaasta rannaretke sihtkohaks on sadamalinn Paldiski ja Pakri poolsaar oma mitmekülgse merendus-, tööstus-, militaar- ja kunstiajalooga ning loodusega. Kuu viimane rannaretk toimub Kihnu saarel 28. mail, kus peetakse maha üks vägev laeva pulm.

Loe kogu artiklit

20. aprill 2016

Ilmus mere- ja talgulugude kogumik

Talgulugude kogumik jõuab igasse talgupaika üle Eesti.

Talgulugude kogumik jõuab igasse talgupaika üle Eesti.

Merekultuuriaasta on koostöös Teeme Ära meeskonnaga andnud tänavuseks talgupäevaks välja CD-plaadi „Mere- ja talgulugude kogumik 2016“, mis mahutab ühtekokku 26 merekultuuriga seotud talgulugu ja temaatilist muusikapala.

Loe kogu artiklit

11. aprill 2016

Osale merekultuuriaasta talgutel Paljassaare poolsaarel!

Paljassaare poolsaar ootab talgulisi 7. mail!

Paljassaare poolsaar ootab talgulisi 7. mail!

Autor: Merekultuuriaasta

Selle aasta Teeme Ära talgupäev on pühendatud merekultuurile ja veeohutusele, mis haakub otseselt merekultuuriaasta temaatikaga.  Lisaks veeohtustalgutele on fookuses ka merekultuuriga seotud talgud. Koos tegemine on läbi aegade olnud osa randlaste eluviisist ja kultuurist. Laevade ehitamine ja vette laskmine, võrkude paikamine, rannariba korrastamine või suurem silgupüük – kõiki neid töid tehti koos kogukonnaga. Talgupäev mereäärsetes paikades on osa Eesti merekultuurist ning loodame, et sel kevadel annavad paljud oma panuse meie merekultuuri säilimisesse ja edasiviimisesse.

Loe kogu artiklit

8. aprill 2016

Aprillikuu kaladeks on atraktiivne meriforell ning õngekala vimb

Aprillis on fookuses kaks kala - meriforell ja vimb.

Aprillis on fookuses kaks kala - meriforell ja vimb.

Autor: Hanno Kask

Meriforell ehk iherus on vaat-et Eesti kõige atraktiivsem spordikala. Pole vahetumat ja hasartsemat kalaga võitlust kui spinningumehe lanti on haaranud meriforell. Võrreldes teiste läänemeremaadega on Eesti vetes meriforelli palju, mistõttu väisab Eestit üha enam meie naaberriikide kalastusturiste. Meriforelli rohkus Eesti meres on tingitud suuresti meie vete puhtusest ning Põlula Kalakasvatuse tublist järelkasvu asustamisest.

Loe kogu artiklit

6. aprill 2016

Suvel selgub Eesti populaarseim merelaul

Autor: Merekultuuriaasta

Žürii valis välja 25 merelaulu, mis hakkavad võistlema Eesti populaarseima merelaulu tiitlile

Autor: Merekultuuriaasta, Foto: Hanna Samson/ERR

  Merekultuuriaasta suvise programmi osana asutakse välja selgitama Eesti populaarseimat merelaulu. Armastatuim merelaul selgub rahvahääletuse tulemusena. Hääletus saab alguse 23. mail ning kestab kuni 12. juunini ERR Menu portaalis. 12 enim hääli saanud laulu kantakse ette Tallinna Merepäevade raames toimuval suurejoonelisel merelaulude galakontserdil 16. juulil Lennusadamas.

Loe kogu artiklit

31. märts 2016

Merekultuuriaasta ideekonkursi raames teostatakse 20 merekultuuri edasiviivat ideed

Kokku esitati ideekonkursile 120 omanäolist ideed!

Kokku esitati ideekonkursile 120 omanäolist ideed!

Autor: Merekultuuriaasta

  Et merekultuuriaasta ideekonkursile laekus oodatust rohkem ideid, otsustati senist 15 000 euro suurust toetusfondi suurendada 20 000 euroni ning toetada ühtekokku 20 merekultuuri hoidvat ja edasiviivat ideed. Kokku esitati ideekonkursile 120 taotlust.

Loe kogu artiklit

31. märts 2016

Merekultuuriaasta haridusprogramm on jõudnud 5000 nooreni üle Eesti

Autor: TTÜ Eesti Mereakadeemia

Juba 5000 noort on kuulnud erinevatest merega seotud töötamise ja õppimise võimalustest .

Autor: TTÜ Eesti Mereakadeemia

  TTÜ Eesti Mereakadeemia koordineerib merekultuuriaasta raames üle-eestilist haridusprogrammi "Näoga mere poole", kuhu on end külalisõpetajana kirja pannud 160 merenduseksperti, neist 100 on mehed ning 60 naised. 

Loe kogu artiklit

28. märts 2016

Merekultuuriaasta illustratsioonide tegelased jutustavad salapärast meremuinasjuttu

Mereaasta visuaalide kaudu oleme sattunud kui meremuinasjuttu, mille tegelased on nagu raamatus “Alice Imedemaal”: müstilised, kohati vastuolulised.

Mereaasta visuaalide kaudu oleme sattunud kui meremuinasjuttu, mille tegelased on nagu raamatus “Alice Imedemaal”: müstilised, kohati vastuolulised.

Autor: Merekultuuriaasta

Märtsi lõpus toimus Loovusfestivali Kuldmuna 2016 gala, mille käigus jagati auhinnamune eelmise aasta parimate turunduskommunikatsiooni lahenduste tegijatele. Disaini/illustratsiooni kategooria hõbemuna ning disaini/firmagraafika pronksmuna läksid Merekultuuriaasta visuaalse näo loojate korvi. On aeg mereaasta visuaalidest lähemalt rääkida! 

Loe kogu artiklit

18. märts 2016

Teeme Ära talgupäev on sel aastal pühendatud merekultuurile ja veeohutusele

Paigalda talgu raames veekogu lähedale veeohutusstend!

Paigalda talgu raames veekogu lähedale veeohutusstend!

Päästeamet, Teeme Ära, Merekultuuriaasta, vabatahtlikud merepäästjad.

Merekultuuriaasta 2016 projektijuht Karen Jagodini sõnul haakub veeohutus otseselt merekultuuriaasta kevadise laine temaatikaga ja kuna Teeme Ära talgupäev on merekultuuriaasta üks osalejaterohkemaid sündmusi, on talgupäeva fookuses ka merekultuuriga seonduvad talgutööd ja ‑paigad.

Loe kogu artiklit

17. märts 2016

Nõuandeid mereäärsete talgute korraldamiseks

Mis on mereäärsetel talgutel lubatud ja mis mitte?

Mis on mereäärsetel talgutel lubatud ja mis mitte?

Tekst: Eesti Meremuuseum

  Kutsume kõiki 7. mail merekultuuriga seotud talguid kirja panema ning neist osa võtma! Järgnevalt jagame kõikidele huvilistele  nõuandeid, millega mereäärseid talguid korraldadaes  arvestada tuleks. Nõuanded on kokku pannud Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator ja Teeme Ära vabatahtlik Helene Urva.

Loe kogu artiklit

17. märts 2016

Täna algab Teeme Ära talgukevad ja talgute kirjapanek 7. mail peetavale talgupäevale

Kutsume kõiki üles merekultuuriga seotud talguid kirja panema ja nendest osa võtma!

Kutsume kõiki üles merekultuuriga seotud talguid kirja panema ja nendest osa võtma!

Foto: Talgupäev Saaremaal

Kõikjal Eestis alustatakse täna ettevalmistusi maikuu esimesel laupäeval, 7. mail peetavaks Teeme Ära talgupäevaks. Tänasest on kõik eestimaalased oodatud talguplaane pidama ja oma talguid kirja panema talguveebis aadressil www.teemeara.ee, et näidata välja oma hoolivust ning aidata viia edasi elu Eestimaal – nii oma kodukohas kui ka kaugemal.  

Loe kogu artiklit

14. märts 2016

Märtsikuu kala on armastatud siig

“Peremees, mis on maailmas kõige parem asi?”
“Kõikse parem asi on siiakala.”

“Peremees, mis on maailmas kõige parem asi?” “Kõikse parem asi on siiakala.”

Autor: Hanno Kask

Märtsikuu on pühendatud palju tsiteeritud ja armastatud kalale siig. Kui lõhe ülekülluse eest toidulaual kurtsid vanal ajal paljud rannakülade sulased, siis siiga on ikka vähe olnud.  Soolasiiga on kusjuures kasutatud lisaks söömisele ka omamoodi valuutana.

Loe kogu artiklit

10. märts 2016

Merekultuuriaasta esimese fotokonkursi võitis Vivian Ainsalu

Fotokonkursi "Meri on meie pärand ja ajalugu"  Vivian Ainsalu võidutöö "Ajahambad"

Fotokonkursi "Meri on meie pärand ja ajalugu" Vivian Ainsalu võidutöö "Ajahambad"

Autor: Merekultuuriaasta

Merekultuuriaasta esimese fotokonkursi “Meri on minu pärand ja ajalugu” esikoht läks Vivian Ainsalu fotole “Ajahambad.” Teise koha pälvis Veiko Belials tööga “Sõrve” ning kolmandaks jäi Marko Leesi fotojäädvustus “Sügisõhtu Sõrvel”. Kokku laekus fotokonkursile 204 tööd, mis kõik püüdsid omamoodi jäädvustada merega seotud kultuuripärandit.

Loe kogu artiklit

8. märts 2016

Merekultuuriaasta ideekonkursile laekus 120 taotlust

Sel aastal teostub vähemalt 10 merekultuuri hoidvat ja edasiviivat ideed.

Sel aastal teostub vähemalt 10 merekultuuri hoidvat ja edasiviivat ideed.

Autor: Merekultuuriaasta

Merekultuuriaasta Ideekonkursile esitati kokku 120 taotlust, mis kõik ühel või teisel moel loovad läbi erinevate tegevuste ja sündmuste uut merekultuuri. Esitatud ideede valik on väga mitmekesine ja lai, mis näitab, et tahe merekultuuriaasta raames midagi ära teha on suur. Laekunud ideede hulgas oli nii näituseid, etendusi, tantsulavastusi, kontserte, õpitubasid ja laagreid, kogukonna festivale, raamatu projekte, võistlusi ja kogumisaktsioone. Tegevused on suunatud nii noortele kui randlaste kogukondadele.

Loe kogu artiklit

7. märts 2016

Reyktal AS toetab merekultuuriaastal Eesti mereharidust 55 000€ ulatuses

Reyktal AS tegevjuht Mati Sarvet: „Panustades täna merehariduse arengusse, koolitame nii meie tulevast tööjõudu kui toetame Eesti merehariduse jätkusuutlikku arengut.“

Reyktal AS tegevjuht Mati Sarvet: „Panustades täna merehariduse arengusse, koolitame nii meie tulevast tööjõudu kui toetame Eesti merehariduse jätkusuutlikku arengut.“

Autor: TTÜ Eesti Mereakadeemia

Eesti suurim kaugpüügiettevõte Reyktal AS on merekultuuriaastal otsustanud investeerida 55 000€ TTÜ Eesti Mereakadeemia kalanduse- ja laevanduse erialade arengusse. Täna, 7. märtsil toimus ka Reyktal ASi ning Mereakadeemia vahelise toetuslepingu pidulik allkirjastamine.

Loe kogu artiklit

2. märts 2016

Merekultuuriaasta tegelaskujud jõuavad ETV ekraanile

Kokku jõuab telekraanidele 15 lühianimatsiooni merekultuuriaasta tegelastega.

Kokku jõuab telekraanidele 15 lühianimatsiooni merekultuuriaasta tegelastega.

Autor: Eesti Rahvusringhääling

Tänasest asenduvad ETV 60. sünnipäevale pühendatud videoklipid saadete vahel merekultuuriaasta tunnusgraafikaga. ETV eetrisse lastakse ühtekokku 15 lühilugu, kus peategelased on merekultuuriaastale loodud tegelaskujud. Üllatuslikud graafilised elemendid loodusest ja kultuuripärandist koondavad ekraanil nähtava merealuse maailma ühtseks tervikuks.

Loe kogu artiklit

2. märts 2016

Merekultuuriaasta Ideekonkursi tähtaeg pikenes kuni 7. märtsini

Avanes lisanädal ideekonkursil osalemiseks.

Avanes lisanädal ideekonkursil osalemiseks.

Autor: Merekultuuriaasta

Tulenevalt suurest huvist Ideekonkursi vastu ning osalejatele osaks saanud tehnilistele tõrgetele, otsustas merekultuuriaasta projektimeeskond ideekonkursi tähtaega nädala võrra pikendada. Kõik, kes veel soovivad esitada konkursile mõne merekultuuri edasikandva idee, saavad oma taotluse esitada kuni 7. märtsini. Nimetatud kuupäevast hiljem laekunud ettepanekuid arvesse ei võeta. Tänaseks on konkursile laekunud juba ligi 100 ideed.

Loe kogu artiklit

1. märts 2016

Valminud on hariv ja mänguline mereameteid tutvustav kaardipakk

Kaardipakk õpetab tundma merega seotud ameteid.

Kaardipakk õpetab tundma merega seotud ameteid.

Autor: Merekultuuriaasta

Eesti Meremuuseum ja TTÜ Mereakadeemia on spetsiaalselt Merekultuuriaasta haridus- ja ohutusteemaliseks  laineks valmis saanud põneva ja metoodilise kaardipaki "Mereametid - 10 kaardimängu".

Loe kogu artiklit

1. märts 2016

Merekultuuriaasta haridusprogramm toob koolidesse ligi 100 uut meesõpetajat

Külalisõpetajad räägivad koolinoortele merega seotud karjäärivõimalustest.

Külalisõpetajad räägivad koolinoortele merega seotud karjäärivõimalustest.

Autor: TTÜ Eesti Mereakadeemia

Täna, 1. märtsil algab ametlikult merekultuuriaasta teine teemalaine, mis keskendub mereharidusele ja -ohutusele. Teemalaine eestvedaja TTÜ Eesti Mereakadeemia koordineerib selle raames üle-eestilist haridusprogrammi "Näoga mere poole", kuhu on tänaseks end külalisõpetajana kirja pannud 151 merenduseksperti, neist 97 on mehed ning 54 naised. 

Loe kogu artiklit

1. märts 2016

Merekultuuriaasta teine laine keskendub haridusele ja ohutusele

Merekultuuriaasta II laine toob fookusesse merehariduse ja ohutuse

Merekultuuriaasta II laine toob fookusesse merehariduse ja ohutuse

Autor: Merekultuuriaasta

Merekultuuriaasta on hoogsalt käima lükatud ning esimene kaks kuud kultuuri ja pärandi teemadel mööda saadetud.  Ideekonkursile laekus ligi 100 taotlust ja teist samapalju ka meie esimesele fotokonkursile “Meri on meie pärand ja ajalugu”. Kultuuri ja pärandi teemad aga ei kao aasta jooksul veel kuhugi. Üks peaprogramme – Rannaretk – saab alguse aprillist ning kestab kuni oktoobrini, mille jooksul külastatakse 24 erinevat Eesti rannaküla ning tutvutakse sealse piirkonna kohaliku tavade, kommete ja traditsioonidega.

Loe kogu artiklit

23. veebruar 2016

Algasid merekultuuriaasta Digitalgud!

Aita tuvastada vandelt fotodelt merega seotud asukohti ja isikuid. Sellel pildil on Georg Ots, kalapüügi baaslaeval Johannes Vares 1960-1970. aastatel.

Aita tuvastada vandelt fotodelt merega seotud asukohti ja isikuid. Sellel pildil on Georg Ots, kalapüügi baaslaeval Johannes Vares 1960-1970. aastatel.

Foto: Eesti Meremuuseum

Merekultuuriaasta kutsub üles tuvastama vanu fotosid! 23. veebruarist kuni 4. märtsini toimuvad järjekordsed Eesti mäluasutuste Digitalgud, mis seekord keskenduvad Eesti merendusega seotud paikade, veesõidukite, ehitiste, sündmuste, ajahetkede ja inimeste tuvastamisele vanadelt fotodelt. Digitalgute eesmärgiks on lisainfo saamine mäluasutustes hoiul olevate puudulikult kirjeldatud piltide kohta, et järgmistel huvilistel oleks neid tulevikus kergem leida ja kasutada. Teema valiti juhindudes tänavusest merekultuuriaastast.

Loe kogu artiklit

13. veebruar 2016

10 sündmust Eesti merendusajaloost

Autor: Teele Saar, Eesti Meremuuseum

Eesti Meremuuseum kaardistas kümme kõige olulisemat merega seotud sündmust ajaloost, mis on jätnud meie kultuuripärandisse jälje.

Artikli autor: Teele Saar, Eesti Meremuuseum

Ajaloosündmuste tähtsuse järgi järjekorda asetamine on alati subjektiivne tegevus, sest sündmuste olulisus on ajas muutuv. Käesoleva loetelu puhul on lähtutud põhimõttest, et asetleidnu on mingi suurema protsessi alguspunktiks või on tegu esmakordse või väga erakorralise sündmusega.

Loe kogu artiklit

5. veebruar 2016

Veebruari kala on kõrgelt hinnatud ahven, rahvakeeli triibu

Vaata ahvena jääpüügivideot, loe, millega ja kus teda püüda, ning valmista Hanno Kase või Nami-nami retsepti järgi oma vääriskalaroog.

Vaata ahvena jääpüügivideot, loe, millega ja kus teda püüda, ning valmista Hanno Kase või Nami-nami retsepti järgi oma vääriskalaroog.

Autor: Merekultuuriaasta Foto: Nami-Nami

Oleme koos kirglike kalameestega, kes  ühtki aastaaega ilma kalal käimata olla ei saa, välja valinud 12 kuu kala. Iga kuu alguses käib kalamees Hanno Kask ETV Terevisiooni saates nendest otse-eetris rääkimas ning maitsvaid roogasid valmistamas. Samuti teeme koostööd retseptiportaal Nami-namiga, kes lisaks iga kala põhjalikule tutvustusele rohkelt retseptisoovitusi nii jagab kui ka juurde ootab.

Loe kogu artiklit

27. jaanuar 2016

Viie muuseumi „töö põllul“ ehk kogumistegevus sadamates kandideerib Muuseumide aastaauhinnale

Tegemist on aastatel 2013-2015 toimunud viie Eesti muuseumi koostööprojektiga „Lääne-Eesti sadamates toimunud arenguprotsesside kaardistamine“.

Tegemist on aastatel 2013-2015 toimunud viie Eesti muuseumi koostööprojektiga „Lääne-Eesti sadamates toimunud arenguprotsesside kaardistamine“.

Autor: Eesti Meremuuseum

Meremuuseumi ühisprojekt “Lääne-Eesti sadamad” on Aasta Muuseumiauhindade Koguhoidja 2015 kategooria nominent. Võitjad kuulutatakse välja 29. jaanuaril Haapsalus toimuval muuseumigalal.

Loe kogu artiklit

14. jaanuar 2016

Merekultuuriaasta esimene fotokonkurss „Meri on meie pärand ja ajalugu” ootab osalema

Jäädvusta piltidele Eesti merega seotud pärand või ajalugu ning saada meile. 
Žürii poolt valitud parima pildi autorile väärtuslik Nikoni kaamera!

Jäädvusta piltidele Eesti merega seotud pärand või ajalugu ning saada meile. Žürii poolt valitud parima pildi autorile väärtuslik Nikoni kaamera!

Autor: Merekultuuriaasta

Kogu aasta vältel kutsume koos Nikoniga fotohuvilisi merd ja merega seotut jäädvustama. Kokku ootame osalema neljal erineval fotokonkursil, mis käivad ajaliselt ühes rütmis Merekultuuriaasta 2016 fookusteemadega.

Loe kogu artiklit

11. jaanuar 2016

Merekultuuriaasta ideekonkurss on avatud. Ootame osalema!

Ootame Merekultuuriaasta ideekonkursile meresündmuste ja loominguliste projektide ideid!

Ootame Merekultuuriaasta ideekonkursile meresündmuste ja loominguliste projektide ideid!

Autor: Merekultuuriaasta

Sellest nädalast on avatud Merekultuuriaasta ideekonkurss, mille eesmärk on läbi erinevate sündmuste ja tegevuste hoida olemasolevat ja luua uut merekultuuri. Konkurss annab võimaluse kõigile huvitatutele teostada üks merekultuuriga seotud idee, olgu selleks siis kultuurielu elavdav ja merekultuuri tutvustav sündmus või loominguline projekt.

Loe kogu artiklit

8. jaanuar 2016

Lennusadamas tutvustati Merekultuuriaasta programmi

programmitutvustus

Autor: Merekultuuriaasta

7. jaanuaril tutvustati Lennusadamas pressile ja koostööpartneritele Merekultuuriaasta programmi, kaasalöömise võimalusi ning teema-aasta visuaali.

Loe kogu artiklit

8. jaanuar 2016

Jaanuarikuu kala on ablas, libe ja maitsev luts

Vaata videot lutsu püüdmisest ning valikut maitsvatest lutsuretseptidest!

Vaata videot lutsu püüdmisest ning valikut maitsvatest lutsuretseptidest!

Autor: Merekultuuriaasta

Oleme koos kirglike kalameestega, kes  ühtki aastaaega ilma kalal käimata olla ei saa, välja valinud 12 kuu kala. Iga kuu alguses käib kalamees Hanno Kask ETV Terevisiooni saates nendest otse-eetris rääkimas ning maitsvaid roogasid valmistamas. Samuti teeme koostööd retseptiportaal Nami-namiga, kes lisaks iga kala põhjalikule tutvustusele rohkelt retseptisoovitusi nii jagab kui ka juurde ootab.

Loe kogu artiklit

30. detsember 2015

Alanud merekultuuriaasta kutsub üles olema näoga mere poole

Ootame kõiki Merekultuuriaasta 2016 programmi tutvustamisele 7. jaanuaril kell 14.00 Lennusadamasse

Ootame kõiki Merekultuuriaasta 2016 programmi tutvustamisele 7. jaanuaril kell 14.00 Lennusadamasse

Autor: Merekultuuriaasta

29. detsembril Lennusadamas toimunud galal anti kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud traditisioonilise teema-aasta teatepulk sümboolselt üle muusika-aastalt merekultuuriaastale. Merekultuuriaasta, mille tunnuslause on „Näoga mere poole“,  on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele ning mere ääres ja merega koos elamise kunstile. Teema-aasta eesmärk on väärtustada Eesti mereajalugu ja osutada tähelepanu merega seotud traditsioonidele. Merekultuuriaasta programmi eestvedaja on Eesti Meremuuseum.

Loe kogu artiklit

28. detsember 2015

Merekultuuriaasta pakub mitmekesist aastaringset programmi

Jagame esmaseid soovitusi merekultuuriaasta programmist osavõtjatele

Jagame esmaseid soovitusi merekultuuriaasta programmist osavõtjatele

Autor: Merekultuuriaasta

Juba 15 aastat on Eesti Kultuuriministeerium korraldanud teema-aastaid, mille eesmärk on tuua tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond. 2016. aasta on Merekultuuriaasta ja see on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele ning mere ääres ja merega koos elamise kunstile.   Oma ajaloo ja looduse poolest oleme oma väiksusest hoolimata rikas rahvas ja merel on selles suur roll. Meil on 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega, 2222 meresaart ja laidu, neist 318 suuremad kui üks hektar. Meri on lähedal meile kõigile, isegi kaugeimal sisemaal elavad setokad jõuavad motoriseeritud liiklusvahendi abil veidi enam kui kolme tunniga mere äärde!

Loe kogu artiklit

28. detsember 2015

Lisa oma sündmused merekultuuriaasta kalendrisse

Anna teada oma  merega seotud ettevõtmisest ka teistele!

Anna teada oma merega seotud ettevõtmisest ka teistele!

Autor: Merekultuuriaasta

Merekultuuriaasta veebilehe keskmeks on merekultuuri sündmuste kalender, mis koondab enda alla nii uued kui ka traditsioonilised merekultuuriga seotud sündmused ja ettevõtmised. Olgu nendeks merepäevad, kalurite päevad, merel toimuvad spordivõistlused, meretemaatikaga seonduvad õhtusöögid, kontserdid, näitused, mere-äärsed rahvapeod vmt. Nii veebileht kui ka kalender on kolmes keeles (vene- ja ingliskeelne leht läheb üles jaanuari teisel nädalal) ning siit leiavad merekultuuriga seotud sündmused üles nii kohalikud elanikud kui ka väliskülalised.

Loe kogu artiklit