Ressurss ja võimalus

Meri on meie tulevik ja võimalus

Mereäärsest riigist mereriigiks!

 

Meri on olnud meie majanduse oluline edendaja, liikluse ja kaubavahetuse peamine tuiksoon ning mänginud olulist rolli kalanduse ja rannapiirkondade põllumajanduse ning tööstuse arengus. Nõukogude perioodil olid kalastamine ja merendus pea täielikult keelatud ja see katkestas nii nende valdkondade kui ka kohaliku rannakultuuri jätkuvuse. Kuid hoolimata 50aastasest pausist ei ole materiaalne ega vaimne kultuuripärand täielikult hävinud. Tasapisi on pead tõstmas ambitsioon saada taas mereriigiks.

 

Rannapiirkondi peetakse tänapäeval kõige kiiremini arenevateks aladeks, kuid praeguses majanduses ei ole kalapüük, põllumajandus ja tootmine enam kuigi tasuvad. See on seadnud rannapiirkonnad uude olukorda ja majanduslike väljakutsete ette. Viimasel ajal on hakatud ressurssi nägema meie puhtas meres ja õhus. Rannikul elavate inimeste oluliseks elatusallikaks on saanud turism. Kindlasti ei saa me rääkida massiturismist, kuid oht, et turism hakkab ohustama nii kultuurilisi kui looduslikke väärtusi, millel ta seisab, on üks küsimustest, millega tuleb tegeleda enne, kui selleks on liiga hilja.

 

Meie õnn on elada mere ääres, omada sellisel hulgal saari ning kaunist ja puhast loodust. Rannaalade mitmekülgseks kaitsmiseks ja arendamiseks on lisaks kohalike kogukondade, omavalitsuste ja erinevate organisatsioonide omavahelisele koostööle oluline laiem ühiskondlik arusaam väärtustest, mida me soovime hoida ja kultiveerida, mida mereriigi staatus tähendab ning kuidas sinna jõuda.

 

Merekultuuriaasta lõpukuudel räägime Eesti kui mereriigi tulevikust. Oluliste diskussioonide kaudu tõstatab Merekultuuriaasta erinevaid teemasid, mille kaudu saame arutleda mere rolli üle nii meie endi kui Eesti riigi tulevikus.

– Meie rahvusliku enesemääratluse keskmes on olnud paikse talupoja identiteet, miks on mereriigiga seonduv jäänud vähem valgustatud küljeks?
– Millised on meie unistused, võimalused, vajadused saada täieõiguslikuks mereriigiks?
– Millised on piirangud, mis meie soovide täitumist takistavad?
– Mis peaks muutuma seaduste tasandil, inimeste hoiakutes ja suhtumistes, et piirangutest saaksid võimalused
– Kuidas teha nii, et majanduse ja turismi areng ei pärsiks meile omase rannakultuuri säilimist?

 

Merekultuuriaasta arutelude eesmärk on meie ajaloolise, loodusliku ja kultuurilise pärandi suurem teadvustamine, ideede kogumine ja edasiarendamine, et tulevikus oleks Eesti veel toredam koht elamiseks, töötamiseks ja külastamiseks.

 

Väikesadama tunnustus

A72A4092-1440x960

  Merekultuuriaasta 2016 annab koostöös riigihalduse ministri Arto Aasaga välja kolm rahalist tunnustust Eesti väikesadamate arenguks ning kogukondliku tegevuse tunnustamiseks. Välja antakse kolm võrdset preemiat suurusega 3000 eurot.

Fotokonkurss „Mereriik Eesti”

fotokonkurss

Osale Merekultuuriaasta ja Nikoni koostöös korraldatud fotokonkursil „Mereriik Eesti”. Parimale tööle auhinnaks väärikas fotokaamera Nikonilt.

Merekultuuriaasta Arvamusfestivalil

Screen Shot 2016-07-08 at 08.08.41

Merekultuuriaasta on oma arvamuslavaga esindatud iga-aastasel Arvamusfestivalil Paides. Toome diskussioonilavale mitmed merendusega seotud probleemkohad ja väljakutsed.

Merekultuuriaasta erileht

Merekultuuriaasta erileht koondab aasta olulisemad teemad kokku

29. novembril 2016 ilmub Postimehe ja maakonnalehtede vahel merekultuuriaasta erileht, mis võtab kokku sel aastal kõlama jäänud olulisemad teemad.