Uno Laur (30. aprill 1928 – 8. oktoober 2018) oli eesti kapten, Merekeele nõukoja kauaaegne esimees ja viimastel aastatel auesimees.
Uno Laur lõpetas Tallinna Merekooli laevajuhtimise osakonna 1949. aastal - see oli sõjajärgne esimene lend, mille õppetöö toimus veel eesti keeles.
1950. aastal suunati Uno Laur tööle Kamtšatka-Tšukotka Merelaevandusse, kus töötas kaubalaevadel tüürimehena Vladivostokist Beringi väinani. 1957. aastal sai ta Vladivostoki sadamakaptenilt kaugsõidukapteni diplomi. Oma mälestustest kirjutas kapten ka raamatu "Tuulepealne meri", mis ilmus 2009.aastal.
1959. aastal tuli Uno Laur tagasi kodumaale ja asus tööle Eesti Merelaevandusse, sõites kaheksa aasta vältel nii vanemtüürimehe kui kaptenina mitmel laeval Valgest merest Vahemereni. 1967. aastast kuni 1992. aastani töötas ta Eesti Merelaevanduse Meresõiduametis vanema mereinspektori ja juhenduskaptenina, kaitstes laevanduse huve seoses laevaavariidega, tegeldes ühtlasi laevade kindlustamise ning ohutu meresõidu küsimustega.
1992. aastal lahkus Uno Laur Eesti Merelaevandusest ja asutas ettevõtte AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid.
1994. aasta septembris, pärast ML Estonia hukku kutsus president Lennart Meri Uno Lauri Laevahuku Uurimise Ühiskomisjoni liikmeks ja palus 1996. aastal asuda selle komisjoni esimeheks. Teenete eest Eesti Vabariigi ees autasustati Eesti Vabariigi Presidendi otsusega 2. veebruarist 1999. aastal III klassi Riigivapi ordeniga.
2004. aasta mais läks Uno Laur penisionile.
Uno Laur algatas 1973. aastal Eesti Meremuuseumi juures mereterminoloogia komisjoni tegevuse eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Komisjoni paljuaastase visa töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel soliidne trükis – Mereleksikon. Pärast pensionile minekut jätkas Uno Laur ühiskondlikku tööd mereterminoloogia komisjoni, hilisema merekeele nõukoja esimehena. 2008. aastal valmis selle töö tulemusena mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat". 2011. aastal valiti Uno Laur merekeele nõukoja auesimeheks.
24. veebruaril 2016 sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see antakse kätte vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal. 28. aprillil 2016 toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F. J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus istutas laureaat keeletammikusse oma nimipuu.
17. märtsil 2017 lõid Eesti merenduse arendamisest huvitatud isikud Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse. Sihtasutus on ellu kutsutud toetama ja tunnustama Eesti merekultuuri järjepidevuse ja arendamisega tegelevaid isikuid, samuti merendusega seotud projekte.
23. veebruaril 2018 andis kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog Malle Hunt. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral Tarmo Kõuts.
Allikas: Mereviki Autor: Vello Mäss
Keelekapten Uno Laur "Sirp" 19.02.2016, Madli Vitismann"Kapten Uno Laur: ma lihtsalt ei saanud presidendile ära öelda" Eesti Päevaleht LP 29.09.2018, Raul Ranne